Sirje Rank • 10. juuni 2013 kell 9:47

Euroopa Keskpanga kriisirelvad Saksa kohtus

Teisipäeval hakkab Saksamaa konstitutsioonikohus arutama kaebust, et võttes oma arsenali seni edukaimaks osutunud uue instrumendi – mis kartused euro lagunemisest hajutas ja turud maha rahustas – on Euroopa Keskpank oma volitusi ületanud.

Kui kohus leiab, et kaebajatel on õigus, võib see euro uuesti küsimärgi alla seada ja turud pöördesse viia.

Jutt on mullu septembris avalikustatud EKP võlakirjade tugiostuprogrammist (OMT), millega keskpank garanteerib appimineku euroala riigile, mis on sattunud turgude spekulatiivse rünnaku alla. Selleks aga, et keskpank tugioste üldse kaaluda võtaks, peab hädaline riik esmalt nõustuma sisuliselt sarnase majanduse reformiprogrammiga, mis on kokku lepitud riikidele nagu Iirimaa või Kreeka. Vajalik on ka euroala alalise päästemehhanismi ESM osalus.

Programmi kriitikud Saksamaal, sealhulgas Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann, leiavad, et sisuliselt võtab Euroopa Keskpank parlamendi kontrollist mööda minnes maksumaksjatele riske ning rahastab tagaukse kaudu valitsusi, mida keskpangal ei ole voli teha.

Samas, nagu rõhutas läinud nädalal ka Euroopa Keskpanga president Mario Draghi, on tegemist seni vaieldamatult euroala kriisilahenduses kõige tõhusamalt toiminud instrumendiga. Ja seda seni veel sentigi kulutama.

"Kui te vaatate numbreid, siis on väga raske mitte väita, et OMT on olnud viimasel ajal küllap kõige mõjusam rahapoliitika instrument," ütles Draghi läinud nädalal keskpanga intressinõupidamisele järgnenud pressikonverentsil.

Draghi tõstis esmalt esile deflatsiooniriski kadumist euroalal, kuna EKP esmane ülesanne on tagada hinnastabiilsus. "Ma arvan, et see on selle rahapoliitilise meetme kõige suurem saavutus," ütles Draghi. Edasi nimetas ta aktsiahindade tõusu, Target 2 saldode vähenemist, mis on üksi Saksa maksumaksjate jaoks riske 160 mld euro võrra vähendanud, ning muidugi selliste riikide nagu Hispaania ja Itaalia pikaajaliste võlakirjade tootluse alanemist. Enne kui Draghi läinud aasta juulis euro kaitseks kõik välja panna lubas, kerkisid Hispaania võlakirjade tootlused juba 7,6%-le.

Eraldi tõi Draghi välja Saksamaa kümneaastase tähtajaga võlakirjade tootluse kasvu, mis on hea uudis Saksa hoiustajatele, kindlustusfirmadele ja pensionifondidele.

"OMT on toonud stabiilsuse mitte ainult Euroopa, vaid kogu maailma finantsurgudele," ütles Draghi, märkides, et tagasivaates saab OMT mõjuga vaid rahul olla.

Bundesbank on aga võlakirjade tugiostude osas olnud eri meelt algusest peale - panga eelmine president Axel Weber astus OMT eelkäija (piiratud tugiostuprogramm, mis on nüüd lõppenud ja toonud ka Eesti Pangale eurosüsteemi osana kena kasumilisa- toim.) pärast Bundesbanki juhi kohalt tagasi, kaotades nii ka võimaluse kandideerida ametikohale, mille sai Mario Draghi. Weberi järel Bundesbanki juhiks saanud Jens Weidmann on järginud sama rida - mullu septembris, kui Euroopa Keskpanga nõukogu OMT programmi hääletas, hääletas Weidmann ainsana vastu.

Weidmanni argument on, et tegemist on riikide kaudse rahastamisega keskpanga rahapressi abil, mida keskpank teha ei tohi - see võib õõnestada eelarvedistsipliini ja vallandada inflatsiooni. Kevadel ajalehele Wall Street Journal antud intervjuus ütles ta, et OMT positiivsed tulemused ei tähenda veel, et tegu on hea poliitikaga.

Nii Weidmann kui Euroopa Keskpank on Saksamaa konstitutsioonikohtule esitanud oma seisukohad - hagis, mille taga on Saksa poliitikuid ja akadeemikuid, otseselt kumbki ei osale. Bundesbanki poolt annab kohtus selgitusi Weidmann, Euroopa Keskpanga poolt aga teine sakslane, panga juhatusse kuuluv Jörg Asmussen.Samuti on kohtus Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble, kes annab uuesti selgitusi ESMi kohta. Läinud aastal ei keelanud konstitutsioonikohus Saksamaal ESMi loomist ratifitseerida.

Kohtu otsust on oodata alles pärast Saksamaal septembris toimuvaid valimisi. Kolmandaks ametiajaks mandaati taotlev kantsler Angela Merkel on OMT-d toetanud algusest peale.

Tegelikult ei ole Saksamaa konstitutsioonikohtul voli Euroopa Keskpanga üle otsustada. Teemat arutatakse, kuna kohtule on laekunud kaebused. Varasemate otsuste baasil prognoosivad analüütikud, et Saksamaa konstitutsioonikohus ei sekku Euroopa Keskpanga tugiostuplaani, küll aga võib lisada märkusi.

New Yorgi ülikooli emeriitprofessor Melvyn Krauss kirjutab Bundesbanki motiivide üle arutledes, et tegemist ei saa olla üksi erimeelsustega keskpanga poliitika üle. OMT kahtluse alla panekust või euro lagunemisest kannataks tõsiselt just Saksamaa enda majandus. Tõenäoliselt on probleem osaliselt selles, et Saksamaa keskpangal on raske leppida oma vähenenud rolliga Euroopa rahanduses.

"Bundesbankil tuleks lõpuks aktsepteerida, et Saksamaa ainus valuuta on euro ja teha kõik, mis vaja, selle kindlustamiseks," kirjutas Krauss agentuuri Bloomberg kommentaariveerus.

Hetkel kuum