Euroopa pangandusliidu loomisel samm edasi

ELi eesistujariigi Iirimaa rahandusministri Michael Noonani sõnul on tegemist revolutsioonilise muutusega pankade kohtlemisel.

Euroopa maksumaksjad on praeguseks otse või kaudselt garantiide kaudu toetanud pankade päästmist 1,6 mld euroga.

Rootsi rahandusministri Anders Borgi sõnul jätab kokkulepe liikmesriikidele võimaluse süsteemse tähtsusega pankades osalust omandada. "Pankadele kapitalisüstide tegemise osas on mõistlikul määral paindlikkust," ütles Borg agentuuri Bloomberg vahendusel.

Enam-vähem rahul olid ka riigid, kes olid nõudnud ranget ja väheste eranditega süsteemi, kartuses, et muidu on nende riikide pankadel, kus riik ei kavatse sekkuda, turult raskem raha saada.

"See on tasakaalustatud kompromiss," ütles Taani majandusminister Margarethe Vestager.  "Paindlikkus saavutatakse esmalt ikka läbi pankade endi vastutuse," ütles ta. "See saadab väga terve signaali, et põhireegel on siiski pankade endi vastutus."

Kui käiku lähevad riiklikud vahendid, siis on esimeseks kaitseliiniks vastava riigi kriisihalduse fond, mida rahastavad pangad ise. Kokkuleppe järgi peab fondi suurus olema vähemalt 0,8% tagatud hoiuste mahust ning selle raha käikulaskmine tuleb esmalt Euroopa Komisjoniga kooskõlastada. Samuti lepiti kokku, et fond ei tohi panustada enam kui 5% saneeritava panga kohustuste mahust.

Kokkuleppe peab veel kinnitama ka Euroopa Parlament. ELi siseturu volinik Michel Barnier kutsus üles kokkulepet saavutama selle aasta lõpuks.

Kokkulepe reeglite osas, kuidas jaguneb vastutus pankade saneerimisel, võimaldab edasi ehitada pangandusliidu teist sammast ehk ühtset kriisihalduse mehhanismi, mille osaks on ka ühtne kriisihaldusorgan. Vastava eelnõuettepaneku esitab Euroopa Komisjon juuli alguses.