Euroopa pangandusliidu loomisel samm edasi

Euroopa pangandusliidu loomisel on see oluline  samm edasi.

Kokkuleppe järgi tuleb panga saneerimisel esmalt vähemalt 8% kohustustest maha kanda, pannes vastutama panga omanikud ja kreeditorid vastavalt kokku lepitud järjestusele. Tagatud hoiused (alla 100 000 euro) on kaitstud ning suuremate hoiuste puhul kaasatakse eraisikute ja väikefirmade hoiused viimases järjekorras.

Sealt edasi on Euroopa Komisjoniga kooskõlastatult mõnevõrra otsustusruumi ka riikidel endil - milliseid kreeditore erandjuhul säästa või kuidas koormat jagada.

ELi eesistujariigi Iirimaa rahandusministri Michael Noonani sõnul on tegemist revolutsioonilise muutusega pankade kohtlemisel.

Euroopa maksumaksjad on praeguseks otse või kaudselt garantiide kaudu toetanud pankade päästmist 1,6 mld euroga.

Rootsi rahandusministri Anders Borgi sõnul jätab kokkulepe liikmesriikidele võimaluse süsteemse tähtsusega pankades osalust omandada. "Pankadele kapitalisüstide tegemise osas on mõistlikul määral paindlikkust," ütles Borg agentuuri Bloomberg vahendusel.

Enam-vähem rahul olid ka riigid, kes olid nõudnud ranget ja väheste eranditega süsteemi, kartuses, et muidu on nende riikide pankadel, kus riik ei kavatse sekkuda, turult raskem raha saada.

"See on tasakaalustatud kompromiss," ütles Taani majandusminister Margarethe Vestager.  "Paindlikkus saavutatakse esmalt ikka läbi pankade endi vastutuse," ütles ta. "See saadab väga terve signaali, et põhireegel on siiski pankade endi vastutus."

Kui käiku lähevad riiklikud vahendid, siis on esimeseks kaitseliiniks vastava riigi kriisihalduse fond, mida rahastavad pangad ise. Kokkuleppe järgi peab fondi suurus olema vähemalt 0,8% tagatud hoiuste mahust ning selle raha käikulaskmine tuleb esmalt Euroopa Komisjoniga kooskõlastada. Samuti lepiti kokku, et fond ei tohi panustada enam kui 5% saneeritava panga kohustuste mahust.

Kokkuleppe peab veel kinnitama ka Euroopa Parlament. ELi siseturu volinik Michel Barnier kutsus üles kokkulepet saavutama selle aasta lõpuks.

Kokkulepe reeglite osas, kuidas jaguneb vastutus pankade saneerimisel, võimaldab edasi ehitada pangandusliidu teist sammast ehk ühtset kriisihalduse mehhanismi, mille osaks on ka ühtne kriisihaldusorgan. Vastava eelnõuettepaneku esitab Euroopa Komisjon juuli alguses.

Pangandusliidu esimene sammas ehk ühtne järelevalve Euroopa Keskpanga kaudu, peaks keskpanga eelistuse järgi jõustuma tuleval aastal üheaegselt kriisihaldusmehhanismiga.

Lõplik kokkulepe pankade vastutuse osas on ühtlasi tingimus, et euroala alalise päästemehhanismi ESM vahendeid saaks kasutada pankade otsekapitaliseerimiseks. Vastavad tingimused leppisid euroala rahandusministrid kokku läinud nädalal Luksemburgis.

ELi valitsusjuhid, kes täna-homme taas Brüsselis kogunevad, andsid lubaduse pangandusliidu loomiseks läinud aasta juuni Ülemkogul, kui turu tugeva surve all olid juba euroala suured riigid Hispaania ja Itaalia. Euroopa Keskpank ei olnud sel hetkel veel lubadust andnud, et euro lagunemine püütakse kõigi vahenditega ära hoida.