KUIDAS. Kuidas tulemuslikult “ei” öelda?

Sellistes olukordades tunneme kimbatust ega leia kergesti õiget lahendust. Keeldumine on alati raske, sest selline käitumine ei kinnita positiivset minapilti. Peame keeldumist ebaviisakaks ja jämedaks. Samas tekib olukordi, kus “ei” ütlemine on just minapildi säilitamise seisukohalt oluline või vältimatu. Pidev nõustumine teiste soovide ja palvetega vastu enda tahtmist muudab meid õnnetuks.

Miks me ei ütle “ei”, kui seda tegelikult tahaksime? Enamasti kardame rikkuda või lõhkuda kujunenud suhteid. Arvame, et suhted on õrnad ning sõltuvad nõustumisest ja teiste soovidele vastutulemisest. Selline hoiak kujundab vastutuse teiste tunnete eest. Tugevneb arusaamine, et “ei” öeldes võime teisi haavata või solvata, vastutades hiljem nende tunnete eest. Pikapeale võtame omaks hoiaku, et keeldudes käitume isekalt ja enesekeskselt. Niisugune käitumine viib aga selleni, et muretseme ja hoolime teistest enam kui iseendast. Seame oma heaolu ja minapildi teistest sõltuvusse, kaotades iseseisvuse.

Nõustumine tegevusega, mida me ei taha või ei saa teha, tekitab rahulolematust mitte ainult iseenda, vaid ka inimese suhtes, kes palve või nõudmise esitas. Väljaütlemata “ei” muutub meie käitumise kaudu nähtavaks, sest me n-ö alistusime vastumeelselt, see paneb meid tegema vigu, mõtlema muudest asjadest, tähtaegadest mitte kinni pidama ja käituma suhtlussituatsioonis tõrksalt.

 Samm-sammult

Suhtlemine on lihtsam ja arusaadavam, kui kasutame:

1. Mina-teadet, mille kaudu on võimalik selgelt väljendada oma hoiakuid, tundeid ja ootusi. Mina-teade on seotud vastutuse võtmisega oma tunnete ja ootuste eest. Vältida tuleb umbmääraseid või teisi süüdistavaid väljendeid, nagu “Mitte kunagi ei teavita sa teisi sellest, kui hiljem tuled”. Selle asemel mina-teadet kasutades saame selgelt väljendada oma vajadusi ja vältida kaitsepositsioonidele asumist: “Minu jaoks on oluline teada, millal sa hiljem tuled, et paremini tegevust planeerida.”2. Lugupidavat hääletooni, mille kaudu väljendame, et suhtume täie tõsidusega teise probleemidesse ning ootame, et ka meisse suhtutaks täie tõsidusega. Lugupidav rahulik hääletoon välistab agressiivsuse ja manipuleerimise.3. Silmsidega saame väljendada oma keskendumist ja huvi. Ka on pilk parim tagasiside allikas.4.  Adekvaatset kehakeelt, mis loob turvalisuse, soodustab suhtlemist ja hõlbustab mõistmist.5. Selget ja loogilist ideede ning mõtete edastamist. See hõlbustab mõistmist. Ootuste selge esitamine muudab kergemaks ka käitumisviisi valimise. Meid mõistetakse paremini, kui väljendame oma vajadusi täpselt. “Ma vajan sinu abi selle dokumendi koostamisel täna pärast koosolekut” on parem kui “Ma tahaksin, et keegi mind aitaks”.

 

Mis on mis

Negatiivne kommunikatsioon

“Ei” kaudu sõnumite edastamist nimetatakse negatiivseks kommunikatsiooniks. Tihti vastatakse küsimustele, soovidele ja palvetele eitavalt, kuigi olukorda saaks lahendada. Ei-d kasutatakse seal, kus seda pole vaja.Enamasti on negatiivne kommunikatsioon destruktiivne ja kutsub esile kaitsva käitumise.Teatades, et teistel ei ole õigus ja neil on valeinfo, haavatakse partneri enesehinnangut. Seetõttu võib ta asuda mina-kaitse positsioonile, vastu rünnata, enesesse sulguda, ennast õigustama hakata. See takistab konstruktiivselt alustatud suhtlemise jätkamist.Ei selgita ega aita tegutseda. Vastus “Seda ei tehta nii!”, isegi kui see on õige, ei aita kuidagi jõuda selgusele, mida on tehtud valesti ja kuidas oleks õige toimida.Ei võimalda suhtlemist kontrollida ja eesmärke saavutada, sest süvendab mittemõistmist.Ei lähenda inimesi ega arusaamisi. Negatiivset kõnevormi kasutatakse ekslikult vastuväidete, kohatute küsimuste ja kohatu käitumise peatamiseks, kuid tulemus on sageli vastupidine. Tulemuseks võib olla õigustuse otsimine, ka otsene rünnak eitaja suunas. Negatiivne kommunikatsioon on valdavalt väheveenev ja kahjustav.Ei ole kunagi tulemuslik, sest see ei määra edu, vaid eitab olemasolevat.

 

Tasub teada

“Ei” ütlemise strateegiad

Kindel “ei”. Kui palutakse teha midagi, mida te kindlasti teha ei taha, tuleks veenvalt ja kindlalt keelduda. Selge lühida ei-ga ei kaasne enamasti seletusi ja vabandusi: “Ei, ma kindlasti ei ole nõus seda tegema”, “Tänan, ei!”. Ka kehakeel enamasti kinnitab seesmist kindlust. Keeldumisega kaasnev liigutus on näiteks kehapööre.“Katkise grammofoni” strateegia. Kui teie kindlat ei-d püütakse murda meelituste, lubaduste või ähvardustega, siis võib jääda kordama ei-d, mida ei saada seletused.Enesekohane (refleksiivne) keeldumine. Mõistate väga selgelt soovi või käsu sisu ja emotsionaalset tausta ning oma keeldumises vihjate, et saate olukorrast aru, kuigi keeldute veendunult.Näiteks: “Ma mõistan, et sul on minu abi kiiresti vaja ja see hoiaks kokku aega, aga sinu pakutud kohtumisaeg mulle ei sobi.”Vabandav keeldumine. Vabandamise korral on enamik põhjendusi isikliku arvamuse kohased, tundmuslikud ja kogemuslikud. Vabandades selgitame teistele oma tundeid: “Mul on kahju, aga ma ei saa sind praegu aidata, see jätab mind ajahätta ja mul tekivad probleemid.” Vabanduse põhjused peavad olema tõesed.Põhjendamine. “Ei” ütlemist põhjendatakse nii, et välistatakse edaspidine vaidlus või kauplemine.Näiteks: “Ma ei saa teid teenindada väljaspool järjekorda, sest see oleks teiste ootajate suhtes ebaõiglane.”Keeldumine muu võimaliku tegevuse pakkumise kaudu. Keeldudes kellegi palve täitmisest, pakutakse välja teine võimalus või tegevus. Alternatiivide pakkumine võib kaasa tuua kauplemise ja läbirääkimised.Näiteks: “Ma ei tee sinu eest seda aruannet ära, aga kui tahad, aitan sind selle tööga, et sul jääks rohkem aega aruande kirjutamiseks.”Nii tuleb käituda, kui tegelikult ei soovita palve täitmisest keelduda, aga aeg või tingimused ei ole sobivad. Teine inimene ei tunne end sel juhul tõrjutuna.“Bumerangi” meetod. Esitatud põhjendused pööratakse loobumise või “ei” ütlemise põhjuseks. Näiteks: “Just sellepärast otsustasingi mitte jääda, et need on sinu külalised ja ilmselt on teil palju oma probleeme arutada.”

 

Taust

Rohkem praktilisi nõuandeid loe Äripäeva käsiraamatutestkasiraamat.aripaev.ee