Aasia eripalgelised turud

Europõhiselt vaadates on Aasia aktsiaturgudest tänavu korralikult tõusnud Jaapan, Pakistan, Uus-Meremaa ja Vietnam. Kaotajad on laiema BRIC-teema raames India ja Hiina. Ka Indoneesia aktsiaturu käsi on euros käinud halvasti. Mõlema i tähega alagava maa aktsiaturgude omas vääringus tootlus ei ole nii hull, põhjus on mõlema maa ruupiate kukkumises euro vastu.

India ja Indoneesia on sarnaste probleemidega. Mõlemad maad impordivad palju kapitali ja kui hakati rääkima Föderaalreservi võimalikust lõdva rahapoliitika vähemaks tõmbamisest, said nende maade valuutad löögi. Investoreid huvitas, kuidas need riigid karmimates krediidioludes suudavad oma puudujääke rahastada. Indias on ka majanduskasvu tempo tulnud alla.

Jaapan. Hiina majandus on kasvamas aeglasemalt. Kogu maailm tundis kergendust, kui üleilmse majanduskriisi ajal oli Hiina tugevalt panustamas majanduskasvu ja urbaniseerimisse.

Kui erinev on Aasia. Kui Hiina on püüdnud rahapoliitkat karmistada, et ohjeldada kinnisvarabuumi, seades sellega ohtu majanduskasvu, siis Jaapan teeb kõik endast oleneva, et elavdada majandust ja tulla välja deflatsioonist. Selleks on peaminister Shinzo Abe elavdamas majandust kolme meetmega (noolega) ja Jaapani keskpank ajab väga agresssivset rahapoliitikat.

Mõningast edu on märgata. Jaapanis kasvas ilma värskete toiduainete hindade mõjuta tarbijahinnaindeks augustis aastaga 0,8%. See on kiireim tõus alates 2008. aastast. Osalt on selles süüdi Fukushima tuumakatastroof, mille järel peatati Jaapanis kõigi tuumareaktorite töö. Elektri pakkumise tühiku katsid muud toorainet kasutavad elektrijaamad, kust tuleb kallim elekter.

Kuid Jaapanit vaadates on ka kõhklused tuleviku osas.  Jaapanis on väga kõrge valitsuse võlakoormus (tänavu kasvab 245% SKPst) ja eelarve on suure puudujäägiga.

Miljardäri George Sorosi endine nõustaja Takeshi Fujimaki, kes nüüd on Jaapani parlamendi ülemkoja liige, ütles, et Aasia suuruselt teise majanduse eelarvekriis on vältimatu ja ei kõrgem käibemaks ega 2020. aasta olümpiamängud seda ei muuda. “Otsustasin hakata poliitikuks, kuna arvan, et finantskriis tuleb pigem varem kui hiljem,” ütles ta. “Koguvõlg jätkab kasvu. Ma ei usu, et Jaapan peab vastu 2020. aastani.”

Ta hoiatas, et Jaapani valitsuse 10aastase võlakirja tootlus võib hüpata 70 protsendile, sest nii juhtus Venemaa võlaga, kui Venemaa osutus 1998. aastal maksujõuetuks. Praegu on Jaapani valitsuse võlakirja tootlus vaid 0,685%. Jaapani poliitikud on täiesti teadlikud võlakirjaturukrahhi ohust. Abe Liberaaldemokraatlik partei joonistas 2011. aastal  X-päeva plaani, et hoida ära võimaliku võlakirjakrahhi.

Krahhikuulutaja. “Kuna Jaapani keskpank ostab üüratute summade eest Jaapani valitsuse võlakirju, siis meie maal ei kehti turumajanduse põhimõtted,” ütles Fujimaki. “Lõtv rahapoliitka loob valitsuse võlakirjade mulli. Varem või hiljem hakkab turg peegeldama krediidiriski.”

Jaapan kulutab aprillis alanud majandus­aastal 22,2 triljonit jeeni võla teenindamisele, mis moodustab enam kui poole maksulaekumisest ja 24% eelarvest.

“Käibemaksu tõstmine ei võimalda kriisi vältida, kuid poliitikutena on meil kohustus seda tõsta,” ütles Fujimaki, kelle arvates tuleb käibemaks tõsta 35-40 protsendini. Peaministri plaan on tõsta käibemaks 5 protsendilt 8 protsendile. “Ettevõtete tulumaks tuleb alandada nii madalale, et Jaapani ettevõtted oleksid üleilmselt konkurentsivõimelised.”

Vali konkreetsemalt. “Kui jeen kukub dollari vastu 120-le, ei ole Abe vajal kolmandat noolt,” ütles Fujimaki viidates peaministri kolmandale majanduse elavdamise meetmele.  Fujumaki prognoosis, et jeen kukub kuni 1000-le, kui paari aasta pärast tuleb hüperinflatsioon. “Jaapanil on vaja ainult nõrka jeeni, siis ei ole tarvis mitte mingisugust majandamise elavdamise paketti ega ühtegi noolt.”

Fujumaki on alates 2009. aastast kogu aeg prognoosinud Jaapani vältimatut maksejõuetust.

Kui mõelda Aasiasse investeerimise peale, siis võiks esitada küsimuse – kas kogu Aasia või Aasia ilma Jaapanita fondid on ikka parim viis investeerimseks. Aasia maad on piisavalt eriülbalised ning nende areng ja suunad on erinevad.

Võtame näiteks MSCI Aasia fondi, kus on arenenud maadest esindatud Austraalia, Hongkong, Jaapan, Uus-Meremaa ja Singapur ja arenevatest maadest Hiina, India, Indoneesia, Korea, Malaisia, Filipiinid, Taiwan ja Tai. Indeksis on jäme ots arenenud riikide käes (Jaapani osakaal on ligi 41%, Austraalia osa on 15%). Hiina osa on 11%, Korea 9%, Taiwan 7% ja ülejäänud ligi 18%.

Kas ei oleks mõistlik püüda võtta kitsamat nägemust mingi konkreetse riigi majanduse, ettevõtete ja börsi arengu kohta? Aasia börsil kaubeldavaid fonde on USAs päris palju. Kui vaadata indekseid, siis kohati võib mõjutada tootluse teket sektoriline koosseis. Valdaval osal Aasia aktsiaturgudest on suurima osakaaluga finantssektor. Antud juhul on toodud sektorite osakaalud indeksites, kuid ETFid võivad järgida teisi indekseid  või on indeksites suuri osakaale piiratud. Enne investeerimist tuleb tutvuda antud ­ETFi kooseisuga.