Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pankurite ametiühing on samm kriisist välja

    Rahandusala ametiühingu loomise põhjus on nii Põhjamaade ametiühingutraditsiooni mõju kui ka panganduses pärast kriisi toimuvad muutused, leidsid Eestis tegutsevate pankade esindajad.

    Septembris loodi Eesti Finantssektori Töötajate Liit, mille eesmärk on juhatuse esimehe Victoria Saue sõnul kaitsta ja esindada finantssektori töötajate õigusi ja huve kollektiivsetes ja individuaalsetes töö­suhetes.
    Analüütik Maris Lauri tõdes, et kuivõrd edukaks ameti­ühing osutub, näitab aeg. “Kui Rootsi pangad Eestisse tulid, üritati alguses ju ka siin ametiühinguid luua, kuid see ebaõnnestus,” lausus ta. Lauri sõnul pole ametiühingu ülesanne mitte seista selle eest, et madalapalgalised kõrgemat palka saavad, vaid olla töötajate selja taga mitmesugustel juhtudel. “Ebaõiglust võivad tunda kõik, ka keskmisest kõrgemat palka saavad töötajad,” ütles Lauri. Ta märkis, et võib-olla ei ole palgad mõnel kohal vastutusega vastavuses, samuti ei tasu unustada, et finantssektori reaalpalk hakkas langema juba 2008. aastal ja alles sel aastal jõuti lõpuks kasvuni. “Alati ei ole ju küsimus palkades, võib olla muidki töökorraldusprobleeme, millega töötajate arvates piisavalt ei arvestata,” lisas ta.
    Rehe loodab rahumeelset organisatsiooni. Danske Bank Eesti filiaali juht Aivar Rehe suhtub uudisesse rahulikult. “Ametiühinguliikumine pole alati seotud palgaga, vaid ka töötingimuste ja sellega, kuidas on seotud töötajate töö ja vaba aeg. Organisatsiooni strateegiat ja mandaati pole veel näinud, aga loodan, et tegemist pole vastasseisu loova organisatsiooniga. Näeksin seda pehmetes toonides, sest siin ei ole konfliktialget,” märkis Rehe.
    Tema sõnul on finantssektor Eestis palga poolest üks esimesi. “Võib-olla on organisatsioonid ja juhid aimanud mingeid samme ja võtavad midagi ette, et töö panustamine ja tasustamine oleksid tasakaalus,” lisas Rehe.
    Kui tema panga töötajad sooviksid ühinguga liituda, ei paneks ta neile kätt ette. “Eks me räägime siis läbi ja see on ka minule õpikoht, kui tuuakse näiteks välja nõrkusi, mida varasemad ­uuringud pole välja toonud.”
    Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson arvas, et osalt on rahandusala ametiühingu loomise põhjus see, et Eesti ühiskond on jõudnud lähemale Põhjamaade töökultuurile.
    Muutused pärast kriisi. Kaursoni sõnul elab finantssektor pärast kriisi läbi päris suuri struktuurseid reforme nii järelevalvenõuete karmistumise  kui ka finantsasutuste jätkusuutliku majandamise seisukohalt. “See tähendab, et ettevõtted otsivad efektiivsemaid mudeleid ning kohandavad end turu võimalustest ja vajadustest lähtuvalt. Töötajatele tähendab see muutusi, ümber­õpet, aga ka töökohtade kadumist.”
    SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Arto Virtanen märkis, et ametiühingud on arenenud ühiskonna tunnus ja ­SEB-l on nendega hea koostöö.
     
    Tasub teada
    Eesti Finantssektori Töötajate Liit
    Liikmeks on oodatud Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimisfondide, kindlustusandjate, e-raha asutuste, makseasutuste, reguleeritud väärtpaberituru korraldajate, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajate ja muude finantsjärelevalve alla kuuluvate juriidiliste isikute ja filiaalide töötajad.
  • Hetkel kuum
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kaimar Karu: valitsusjuhi üleskutse alandada müügihindu on populism
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kestlike lahenduste otsimise ja koostöö asemel kord kodanikke, kord ettevõtteid süüdlasena sihtmärgiks seadev riigivalitsemine on käpardlik, kirjutab ettevõtja, endine väliskaubanduse ja IT-minister Kaimar Karu vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
DelfinGroup plaanib maksta esimese kvartali eest dividendi
DelfinGroup teeb aktsionäridele ettepaneku maksta esimese kvartali eest üle 800 000 euro dividendi.
DelfinGroup teeb aktsionäridele ettepaneku maksta esimese kvartali eest üle 800 000 euro dividendi.
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: mõistagi tabas mind raev, kuid härrasmees häält ei tõsta Täiendatud kell 9.53
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Kui härrasmees saab töötukassast kõik plaanid põõsasse paiskava vastuse, siis otsib ta delikaatselt üles augud seaduses ja pääseb ilma suurema tolmutamiseta teispoole kiviseina, kirjutab Äripäeva kolumnist Üllar "Myrakas" Priks.
Raadiohitid: kui palju kinnisvaraturg veel kukub?
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Kinnisvara on jätkuvalt kuum teema: Tõnu Toompark ja Lenno Uusküla rääkisid raadiohittides, kuidas turg käitub praegu ja lähitulevikus.
Fantoomliitujad vabastasid gigavati jagu võrguvõimsust
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Võrguettevõtete andmetel on fantoomliitujad pärast elektrituruseaduse muudatuste jõustumist vabastanud juba üle 1000 megavati jagu võrguvõimsust.
Raadiohommikus: Võrumaa, Rootsi ja kaugemadki kohad
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis tuleb juttu immigratsioonipoliitikast, Nursipalust ja Rootsist.
Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis tuleb juttu immigratsioonipoliitikast, Nursipalust ja Rootsist.
Raadiohommikus võite teeninud õnnelikud ettevõtjad
Esmaspäevases raadiohommikus räägime äsja asutatud ja Rakveres suure hanke võitnud teedeehitusfirma osanikuga, Baltimaade ainsa kahe Michelini tärni restorani omanikuga ja ehitusfirma juhiga.
Esmaspäevases raadiohommikus räägime äsja asutatud ja Rakveres suure hanke võitnud teedeehitusfirma osanikuga, Baltimaade ainsa kahe Michelini tärni restorani omanikuga ja ehitusfirma juhiga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.