Pankurite ametiühing on samm kriisist välja

Septembris loodi Eesti Finantssektori Töötajate Liit, mille eesmärk on juhatuse esimehe Victoria Saue sõnul kaitsta ja esindada finantssektori töötajate õigusi ja huve kollektiivsetes ja individuaalsetes töö­suhetes.

Analüütik Maris Lauri tõdes, et kuivõrd edukaks ameti­ühing osutub, näitab aeg. “Kui Rootsi pangad Eestisse tulid, üritati alguses ju ka siin ametiühinguid luua, kuid see ebaõnnestus,” lausus ta. Lauri sõnul pole ametiühingu ülesanne mitte seista selle eest, et madalapalgalised kõrgemat palka saavad, vaid olla töötajate selja taga mitmesugustel juhtudel. “Ebaõiglust võivad tunda kõik, ka keskmisest kõrgemat palka saavad töötajad,” ütles Lauri. Ta märkis, et võib-olla ei ole palgad mõnel kohal vastutusega vastavuses, samuti ei tasu unustada, et finantssektori reaalpalk hakkas langema juba 2008. aastal ja alles sel aastal jõuti lõpuks kasvuni. “Alati ei ole ju küsimus palkades, võib olla muidki töökorraldusprobleeme, millega töötajate arvates piisavalt ei arvestata,” lisas ta.

Rehe loodab rahumeelset organisatsiooni. Danske Bank Eesti filiaali juht Aivar Rehe suhtub uudisesse rahulikult. “Ametiühinguliikumine pole alati seotud palgaga, vaid ka töötingimuste ja sellega, kuidas on seotud töötajate töö ja vaba aeg. Organisatsiooni strateegiat ja mandaati pole veel näinud, aga loodan, et tegemist pole vastasseisu loova organisatsiooniga. Näeksin seda pehmetes toonides, sest siin ei ole konfliktialget,” märkis Rehe.

Tema sõnul on finantssektor Eestis palga poolest üks esimesi. “Võib-olla on organisatsioonid ja juhid aimanud mingeid samme ja võtavad midagi ette, et töö panustamine ja tasustamine oleksid tasakaalus,” lisas Rehe.

Kui tema panga töötajad sooviksid ühinguga liituda, ei paneks ta neile kätt ette. “Eks me räägime siis läbi ja see on ka minule õpikoht, kui tuuakse näiteks välja nõrkusi, mida varasemad ­uuringud pole välja toonud.”

Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson arvas, et osalt on rahandusala ametiühingu loomise põhjus see, et Eesti ühiskond on jõudnud lähemale Põhjamaade töökultuurile.

Muutused pärast kriisi. Kaursoni sõnul elab finantssektor pärast kriisi läbi päris suuri struktuurseid reforme nii järelevalvenõuete karmistumise  kui ka finantsasutuste jätkusuutliku majandamise seisukohalt. “See tähendab, et ettevõtted otsivad efektiivsemaid mudeleid ning kohandavad end turu võimalustest ja vajadustest lähtuvalt. Töötajatele tähendab see muutusi, ümber­õpet, aga ka töökohtade kadumist.”

SEB personali ja koolituse divisjoni direktor Arto Virtanen märkis, et ametiühingud on arenenud ühiskonna tunnus ja ­SEB-l on nendega hea koostöö.

 

Eesti Finantssektori Töötajate Liit

Liikmeks on oodatud Eestis tegutsevate krediidiasutuste, investeerimisühingute, fondivalitsejate, investeerimisfondide, kindlustusandjate, e-raha asutuste, makseasutuste, reguleeritud väärtpaberituru korraldajate, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajate ja muude finantsjärelevalve alla kuuluvate juriidiliste isikute ja filiaalide töötajad.