• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Norra uuel valitsusel rahaprobleemi ei ole

    Norra ametisse asuval uuel peaministril Erna Solbergil ei ole rahaprobleemi oma valimiskampaanias antud lubaduste elluviimiseks - pigem on küsimus selles, kui palju raha ta käiku lasta söandab, kirjutab agentuur Bloomberg.

    Eile ametist lahkunud Norra Tööpartei valitsus andis uuele valitsusele üle mõõduka eelarve, mis visandas naftafondi rahadest 135 miljardi Norra krooni (16,6 miljardi euro) käikulaskmist, et katta sellest defitsiit 2014. aasta eelarves (5,5% SKPst ilma nafta- ja gaasisektorita). See jätab Solbergi administratsioonile veel 54 miljardit krooni, enne kui jõuab kätte limiit, mis poliitikud naftafondi varade kasutamisele on seadnud.
    Naftafondist investeeringud. "See jätab ruumi täiendavateks kulutusteks, eriti kui arvestada Norra majanduskonjunktuuri nõrgenemist viimasel ajal," kommenteeris agentuurile Bloomberg Danske Banki strateeg Christian Brun. "Võib isegi öelda, et vastutsükliline eelarve peaks praegu olema veel ekspansiivsem."
    Solbergil on koos oma koalitsioonipartneri - Progressiparteiga - eelarve muutmiseks aega novembri alguseni. Naftafondi kasutamise limiidist on Solberg lubanud kinni pidada, kuid märkinud, et soovib näha senisest rohkem investeeringuid infrastruktuuri, haridusse ja tervishoidu. Lisaks on plaanis kärpida makse.
    "Meil on tõepoolest vaja rohkem investeeringuid mitte üksi naftatööstusesse, vaid ka majanduse muudesse sektoritesse," ütles Jan Tore Sanner, Solbergi Konservatiivse partei eestkõneleja finantsküsimustes.
    Ettevõtjad ärgitavad majanduse elavdamist. Ametist lahkuv Tööpartei visandab naftafondi varadest 2,9% kasutamist, limiit läheb 4% joonelt. Viimasest on kinni peetud viimased viis aastat. Limiidist väiksem protsent ei tähenda kulude kokkuhoidu, kuna fondi maht on aasta aastalt jõudsalt kasvanud - 2010. aastast on see peaaegu kahekordistunud. Tuleva aasta lõpuks prognoositakse fondi mahuks 870 miljardit USA dollarit ning aastaks 2020 küünib see valitsuse rehkenduste järgi juba 1,2 triljonile dollarile.
    Norra ettevõtjate katusorganisatsioon ärgitab uut valitsust lisaraha eelarves käiku laskma.
    "Norra majanduskasv aeglustub kiiresti ja intressimäärade tõusu riski on vähem," teatas organisatsioon. "Sel põhjusel ootame, et uus valitsus paneks riigieelarves investeeringutele rohkem rõhku."
    Norra naftafond on pehmendanud üleilmse finantskriisi mõjusid Norra majandusele, kuid päris immuunne see ei ole. Ilma nafta ja gaasisektorita aeglustub Norra majanduskasv tänavu läinud aasta 3,4 protsendilt 2,2%-le. Töötuse määraks on Norra tuleva aasta eelarves rehkendatud 3,4%.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Euroopa aktsiad alustasid nädalat tõusuga
Euroopa aktsiaturud alustasid uut nädalat korraliku tõusuga, millele aitas kaasa tarbekaupade tootja Unileveri huvi osta Suurbritannia ravimifirma GlaxoSmithKline’i tervishoiuüksus, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud alustasid uut nädalat korraliku tõusuga, millele aitas kaasa tarbekaupade tootja Unileveri huvi osta Suurbritannia ravimifirma GlaxoSmithKline’i tervishoiuüksus, vahendab Reuters.
Venemaa gaasijuhe kuumutab Saksamaa koalitsiooni lõhenemist
Venemaalt Saksamaale kulgev gaasijuhe Nord Stream 2 on juba löönud kiilu Saksamaa ja USA vahele ja külvanud lahkarvamusi Euroopas. Nüüd, mil kasvab hirm, et Venemaa ründab Ukrainat, on sellest saanud tüliõun ka Saksamaa valitsuse sees, kirjutab Financial Times.
Venemaalt Saksamaale kulgev gaasijuhe Nord Stream 2 on juba löönud kiilu Saksamaa ja USA vahele ja külvanud lahkarvamusi Euroopas. Nüüd, mil kasvab hirm, et Venemaa ründab Ukrainat, on sellest saanud tüliõun ka Saksamaa valitsuse sees, kirjutab Financial Times.
Tondilossistunud Linnahall ootab uut võimalust
Tallinna Linnahall on oodanud aastaid suletuna renoveerimist ning taas on antud lootust, et hoone võib lõpuks korda saada. Sel puhul külastas Äripäeva fotograaf loodetavasti viimast korda enne ehitustööde algust massiivseks tondilossiks muutunud maamärki.
Tallinna Linnahall on oodanud aastaid suletuna renoveerimist ning taas on antud lootust, et hoone võib lõpuks korda saada. Sel puhul külastas Äripäeva fotograaf loodetavasti viimast korda enne ehitustööde algust massiivseks tondilossiks muutunud maamärki.