22. oktoober 2013 kell 21:00

Heitlus Ukraina pärast

Euroopa Liit ei ole Ukrainaga vabakaubandus­lepingu sõlmimist veel ära otsustanud, nii jätkab jõupingutusi ka Venemaa, et Ukrainat ­Euroopa Liidu asemel konkureeriva Euraasia liidu liikmeks saada. “Ma väga loodan, et sõlmitakse assotsiatsioonileping Ukrainaga,” ütles eile välisminister Urmas Paet, pidades silmas 28.–29. novembril Vilniuses toimuvat Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumist. “See hõlmab ka vabakaubanduslepingut.”

Esmaspäeval Luksemburgis kohtunud ELi välisministrid Ukraina suhtes siiski veel üksmeelele ei jõudnud.

“Veel ei ole lõplikku selgust, kuidas laheneb ­Tõmošenko juhtum,” selgitas Paet põhjusi, viidates Ukraina endisele peaministrile Julia Tõmošenkole, kes mõisteti 2011. aastal vangi võimuvolituste ületamise eest. ELi tõlgenduses on tegemist valikulise õigusemõistmisega Ukrainas ehk president Viktor Janukovitši poliitilise rivaali kõrvaldamisega.

Teisalt ei ole osa ELi riike veel rahul muudatuste ja reformidega Ukrainas, mille EL on seadnud assotsiatsioonilepingu sõlmimise tingimuseks.

Vilniuse tippkohtumisel on kavas assotsiatsioonilepingud kinnitada ka Moldova ja Gruusiaga, et need tuleval aastal veel selle Euroopa Komisjoni mandaadi ajal allkirjastada.

Venemaa ehitab oma liitu. Sellised arengud ei meeldi Venemaale. President Vladimir Putin on investeerinud ­Euraasia liitu palju poliitilist kapitali, kuid seni on Venemaa loodud tolliliiduga liitunud vaid Valgevene ja Kasahstan.

Paet möönis, et viimastel kuudel on Venemaa surve idapartnerluse riikidele oluliselt ja nähtavalt kasvanud.

Venemaa on blokeerinud Moldovast veinide ja põllumajandussaaduste impordi ning karmistanud tollikontrolli Ukraina kaupadele. President Vladimir Putin põhjendas seda läinud kuul sellega, et kui Ukraina hõlbustab Euroopa Liidu kaupade turulepääsu, tuleb Venemaal oma turu kaitseks tollimüür tugevamaks teha. Ukraina šokolaaditootja Roshen maiustused said üldse impordikeelu. Löögi all on ka ELi eesistujariigi Leedu piima­toodete eksport Venemaale.

“Paraku pole juhuslik, et see langeb kokku idapartnerluse tippkohtumise ettevalmistustega,” ütles Paet.

Ukraina valitsus on  poole valinud. Kahte liitu ühel ajal kuuluda ei saa. Armeenia otsustas läinud kuul ELi asemel liidu kasuks Venemaaga, kellest sõltub riigi julgeolek ja energiatarned. ­Ukraina on valitsuse tasandil otsustanud, et tahab sõlmida assotsiatsioonilepingu Euroopa Liiduga.

Vabakaubanduse osa jõustuks veel enne, kui lepingu täistekst on kõigis 28 liikmesriigis ning Ukraina ja Euroopa parlamendis kinnitused saanud.

Ukrainale tähendab vabakaubandus Euroopa Liiduga ühelt poolt suure turu avanemist, ent teisalt kasvavat konkurentsi kodumaistele tootjatele. Mida lähemale jõuab lepingu allkirjastamine, seda madalamale on kukkunud Ukraina riigireiting. Agentuur Moody’s kärpis selle septembris seitsme pügala kaugusele investeerimisjärgu tasemest, tuues põhjuseks Venemaaga halvenenud suhete negatiivse mõju majandusele.

Teises kvartalis kahanes Ukraina SKP aasta baasil 1,3%, pärast 1,1% suurust langust esimeses kvartalis. Tulevaks aastaks prognoosib Ukraina valitsus kasvu taastumist 3–3,5% tasemel. Riigi rahandus on keerulises seisus, kuna enam kui aasta väldanud kõnelused IMFi abipaketi saamiseks pole uut kokkulepet toonud.

Leping ELiga aitaks Ukrainal majandust reformida. Praegu on see näiteks äritegevuse lihtsuselt Maailmapanga 185 riigi võrdluses 137. kohal, ­Lesotho ja Filipiinide vahel.

Eriti viimastel nädalatel on Ukraina pingutanud, et seadustes vajalikud muudatused sisse viia. Kuid Euroopa Liit kõhkleb. Tooni annavad kahtlused, kas Ukraina ikka tahab tegelikult muutuda. Saadakse aru, kui oluline on Ukraina Euroopale lähemale tuua, teisalt kardetakse, kas Ukrainale ei anta maailma jõukaimale turule juurdepääsu ennatlikult, premeerides poolikuid reforme.

Strateegiliselt tähtis otsus. Paet märkis, et Vilniuse tippkohtumine on strateegilise tähtsusega. Kui lepingut ei sünni, on see kahjulik ka Euroopa Liidule. Ühelt poolt majanduslikult – Ukraina on ikkagi enam kui 45 miljoni tarbijaga turg. Teisalt poliitiliselt – kõik tahavad, et ELi naabruses oleksid võimalikult demokraatlikud ja stabiilsed riigid.

Venemaa Euraasia liiduga liitumine reformideks tingimusi ei sea. ­Ilma Ukrainata kuivaks kokku ka ELi idapartnerlusprogramm.

“Euroopa Liidu võimalus Ukraina protsesse positiivselt mõjutada on oluliselt suurem siis, kui Ukrainaga on lepinguline suhe,” on Paet veendunud. “Vastasel korral jääb positiivne mõju oluliselt nõrgemaks.”

 

Tasub teada

Ukraina dilemma – ida või lääs?

Venemaale eksportis Ukraina mullu 12,3 miljardi euro väärtuses.Euroopa Liitu eksportis Ukraina mullu 12,9 mld euro väärtuses.skp  Venemaa juhitud tolliliidu riikides oli mullu IMFi andmeil kokku 2,3 triljonit dollarit, võrreldes ELi 16,6 triljoni dollariga.Üle 50%  Ukraina elanikest toetab tihedamaid suhteid ­Euroopa Liiduga, Venemaaga eelistaks tihedamaid suhteid 30% rahvast, vahendas agentuur Bloomberg.

 

Tasub teada

Vaja on sõltumatust ka importenergiast

Ukraina on allkirjastamas kildagaasi tootmise lepingut USA Chevroniga, aasta algul sõlmiti kildagaasi tootmise leping Royal Dutch Shelliga.Eesti eraldab Urmas Paeti sõnul 2014.–2018. aastal EBRD Ida-Euroopa energia­efektiivsuse ja keskkonnapartnerluse fondi 350 000 eurot, millest osa on Moldovale ja osa Gruusiale, suurendamaks nende energiasõltumatust.

Hetkel kuum