- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,22%6 211,68
- DOW 30−0,1%44 451,62
- Nasdaq 0,81%20 366,65
- FTSE 100−0,09%8 777,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,79
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,22%6 211,68
- DOW 30−0,1%44 451,62
- Nasdaq 0,81%20 366,65
- FTSE 100−0,09%8 777,52
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,79
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti püüab jõukast naftatööstusest oma osa ampsata
Eelmisel nädalal käisid Eesti ettevõtjad koos majandusministeeriumi ja EASi esindajatega Norras otsimas koostöövõimalusi sealse naftatööstusega.
Delegatsioonist moodustasid suurema osa metalli- ja masinatööstuse firmad, oli ka mõni inseneriteenust pakkuv ettevõte ja IT-firma Nortal. “EAS ajas kokku olulised kontaktid, kes tutvustasid turgu ja kuidas sinna läheneda,” ütles visiiti juhtinud majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas. Eesti ettevõtjad külastasid offshore-sektori messi ning kaht naftapuurtorne ja nende seadmeid tootvat ettevõtet.
Kuningas pidas reisi nn maailma õlipealinna Stavangeri oluliseks verstapostiks, millele võiks järgmisel aastal lisanduda konkreetsemad kohtumised olulisemate tegijatega.
Kuninga sõnul on juba mitmel Eesti ettevõttel praegu merepõhjast kütust pumpavate Norra firmadega lepingud olemas. Nende hulgas on näiteks BLRT tütarfirma Marketex Offshore Constructions ja E-Profiil. Kui eestlased soovivad teha kallimaid töid, siis tulebki minna sellistele nišiturgudele, nagu Norras külastati, leidis asekantsler.
Kvaliteedinõuded eriti kõrged. “See, et teha valmis üks konstruktsioon kuskil 300–400 meetri sügavusele ookeanipõhja, eeldab tohutut kompetentsi ja kvaliteedinõudeid. Kui tellid kuskilt odavast kohast allhankijalt ja mingi asi läheb rikki, siis selle parandamine on tuhandeid kordi kallim. Kui rääkida Mehhiko lahes juhtunust, siis isegi miljonites kordades kallim,” selgitas Kuningas, viitades 2010. aastal toimunud British Petroleumi õlireostusele. Tema sõnul peab pakutav töö olema 100protsendilise kindlusega ning seetõttu tehakse praegu suur osa töödest, sh keevitustööd, enamasti Norra enda ettevõtete poolt. Kuninga hinnangul on mõni Eesti ettevõte aga samuti valmis selliseid kvaliteedinõudeid täitma.
Kohalikul turul ei saa aga läbi lüüa ilma erinevate juhtimise, kvaliteedi- ja keskkonnasertifikaatideta. Kuningas kirjeldas külastust tööstusettevõttesse, kus oli 300 töötajat ja 60 arvprogrammjuhtimisega CNC-pinki, aga kus tootmisruumid olid täiesti tolmuvabad, nagu oleks tegu olnud mõne IT-ettevõtte tööruumidega. “Ja loomulikult töökvaliteet on tipus ja palk on tipus,” lisas ta.
Isuäratavad kontaktid. Norrat külastanud Estanc ASi omanik ja nõukogu esimees Raigo Tammo kohtus kolmepäevase visiidi jooksul paljude ettevõtjatega. “Messil osalemine ja kontaktide leidmine on eluliselt vajalik,” ütles Tammo. “Arvuliselt julgen arvata, et kuskil kümmekond kontakti, kellega võib midagi edasi arendada.”
Tammo hinnangul oli reis Eesti metalli- ja masinatööstusele väga oluline, kuna õlitööstus Norras on jätkuvalt kiiresti arenev tööstusharu, kus on vaja pidevalt ka masinatööstuse võimsusi. “On ääretult hea, kui sellest saab ka Eesti endale ühe osa,” loodab ta.
Nortali juhatuse liige Hanno Hussar sai enda sõnul esimest korda selle sektori n-ö õhku nuusutada. “See on tõenäoliselt üks läänemaailmas kõige kiiremini kasvavaid piirkondi, arvestades, et seal tahetakse mõne aastaga kasvatada elanikkonda kuni 30 protsenti,” ütles Hussar. “On seal siis meie metallitöötlejad, masinaehitajad, arstid või IT – kõik on sellest huvitatud sellepärast, et seal on raha.” Hussar loodab võimaliku koostöö puhul koguda kogemusi, kuidas metallitööstuse ja masinaehituse valdkonnas IT-lahenduste abil tootmisprotsesse optimeerida.
Naftatööstuse rahalisi mõõtmeid on Hussari sõnul raske ette kujutada, aga need on kindlasti suured. “Kui Eesti ettevõtja saaks allhankijana mingisugusest hankest ühe protsendi, siis oleks ta täiesti hõivatud sellega. Küsimus on pigem selles, kas meie oma 1,3 miljoni inimesega või 600 000 hõivatud inimesega suudame üldse konkurentsis olla,” ütles Hussar. Tema hinnangul ei tohiks Norra turule pääsemine väga raskeks osutuda, kuna mitmeid eestlasi leidub juba ees. “Küsimus on rohkem usaldamises – kuidas Eesti suudab üles ehitada usaldusväärse partneri kuvandi.”
Unistus. “See raha on nii meeletu, mis seal sektoris on,” ütles ka Ahti Kuningas. “Reserv, mis on moodustunud puhtalt Norra riigile ja mida nad ei investeeri, on peaaegu 600 miljardit eurot. Kogu Euroopa aktsiatest kuulub norralaste pensionifondi kaks protsenti, maailma aktsiatest üks protsent. See on meeletu tulusus ka praegusel heal perioodil. Kui sinna oma küüned taha saada kas või mingi komaprotsendiga, siis see oleks Eesti ettevõtete jaoks väga suur äri,” rääkis asekantsler.
Kuninga sõnul on järgmisel aastal eesmärk minna veel suuremale üritusele. “See oli väiksem mess, tutvumisreis. Enne järgmist messi tahame kindlasti leppida kokku erinevate ettevõtetega väga konkreetseid kohtumisi. Stavanger on Houstoniga koos maailma õlipealinn, väidetavalt on Stavanger isegi suurem kui Houston. Järgmise aasta augustis on seal niisugune traditsiooniline mess (Offshore Northern Seas – toim), kuhu tulevad kõik maailma suuremad tootjad peaministri tasemel riigidelegatsioonidega,” ütles Kuningas.
Hetkel kuum
Loetelu
Norras käisid
Alekon Cargo OÜAPL Production ASAuto Metall EST OÜBestra Engineering ASContractor OÜDECK Engineering OÜEnefitEstanc ASE-Profiil ASICD SoftwareMarketex Offshore ConstructionsMECA MTÜMilectria OÜNortal ASSRC Group ASStako Diler OÜTakoma Eesti OÜTallinna Tehnikaülikool
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele