• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti püüab jõukast naftatööstusest oma osa ampsata

    Eelmisel nädalal käisid Eesti ettevõtjad koos majandusministeeriumi ja EASi esindajatega Norras otsimas koostöövõimalusi sealse naftatööstusega.

    Delegatsioonist moodustasid suurema osa metalli- ja masinatööstuse firmad, oli ka mõni inseneriteenust pakkuv ettevõte ja IT-firma Nortal. “EAS ajas kokku olulised kontaktid, kes tutvustasid turgu ja kuidas sinna läheneda,” ütles visiiti juhtinud majandusministeeriumi asekantsler Ahti Kuningas. Eesti ettevõtjad külastasid offshore-sektori messi ning kaht naftapuurtorne ja nende seadmeid tootvat ettevõtet.
    Kuningas pidas reisi nn maailma õlipealinna Stavangeri oluliseks verstapostiks, millele võiks järgmisel aastal lisanduda konkreetsemad kohtumised olulisemate tegijatega.
    Kuninga sõnul on juba mitmel Eesti ettevõttel praegu merepõhjast kütust pumpavate Norra firmadega lepingud olemas. Nende hulgas on näiteks ­BLRT tütarfirma Marketex Offshore Constructions ja E-Profiil. Kui eestlased soovivad teha kallimaid töid, siis tulebki minna sellistele nišiturgudele, nagu Norras külastati, leidis asekantsler.
    Kvaliteedinõuded eriti kõrged. “See, et teha valmis üks konstruktsioon kuskil 300–400 meetri sügavusele ookeanipõhja, eeldab tohutut kompetentsi ja kvaliteedinõudeid. Kui tellid kuskilt odavast kohast allhankijalt ja mingi asi läheb rikki, siis selle parandamine on tuhandeid kordi kallim. Kui rääkida Mehhiko lahes juhtunust, siis isegi miljonites kordades kallim,” selgitas Kuningas, viitades 2010. aastal toimunud British Petroleumi õlireostusele. Tema sõnul peab pakutav töö olema 100protsendilise kindlusega ning seetõttu tehakse praegu suur osa töödest, sh keevitustööd, enamasti Norra enda ettevõtete poolt. Kuninga hinnangul on mõni Eesti ettevõte aga samuti valmis selliseid kvaliteedinõudeid täitma.
    Kohalikul turul ei saa aga läbi lüüa ilma erinevate juhtimise, kvaliteedi- ja keskkonnasertifikaatideta. Kuningas kirjeldas külastust tööstusettevõttesse, kus oli 300 töötajat ja 60 arvprogrammjuhtimisega CNC-pinki, aga kus tootmisruumid olid täiesti tolmuvabad, nagu oleks tegu olnud mõne IT-ettevõtte tööruumidega. “Ja loomulikult töökvaliteet on tipus ja palk on tipus,” lisas ta.
    Isuäratavad kontaktid. Norrat külastanud Estanc ASi omanik ja nõukogu esimees Raigo Tammo kohtus kolmepäevase visiidi jooksul paljude ettevõtjatega. “Messil osalemine ja kontaktide leidmine on eluliselt vajalik,” ütles Tammo. “Arvuliselt julgen arvata, et kuskil kümmekond kontakti, kellega võib midagi edasi arendada.”
    Tammo hinnangul oli reis Eesti metalli- ja masinatööstusele väga oluline, kuna õlitööstus Norras on jätkuvalt kiiresti arenev tööstusharu, kus on vaja pidevalt ka masinatööstuse võimsusi. “On ääretult hea, kui sellest saab ka Eesti endale ühe osa,” loodab ta.
    Nortali juhatuse liige Hanno Hussar sai enda sõnul esimest korda selle sektori n-ö õhku nuusutada. “See on tõenäoliselt üks läänemaailmas kõige kiiremini kasvavaid piirkondi, arvestades, et seal tahetakse mõne aastaga kasvatada elanikkonda kuni 30 protsenti,” ütles Hussar. “On seal siis meie metallitöötlejad, masinaehitajad, arstid või IT – kõik on sellest huvitatud sellepärast, et seal on raha.” Hussar loodab võimaliku koostöö puhul koguda kogemusi, kuidas metallitööstuse ja masinaehituse valdkonnas IT-lahenduste abil tootmisprotsesse optimeerida.
    Naftatööstuse rahalisi mõõtmeid on Hussari sõnul raske ette kujutada, aga need on kindlasti suured. “Kui Eesti ettevõtja saaks allhankijana mingisugusest hankest ühe protsendi, siis oleks ta täiesti hõivatud sellega. Küsimus on pigem selles, kas meie oma 1,3 miljoni inimesega või 600 000 hõivatud inimesega suudame üldse konkurentsis olla,” ütles Hussar. Tema hinnangul ei tohiks Norra turule pääsemine väga raskeks osutuda, kuna mitmeid eestlasi leidub juba ees. “Küsimus on rohkem usaldamises – kuidas Eesti suudab üles ehitada usaldusväärse partneri kuvandi.”
    Unistus. “See raha on nii meeletu, mis seal sektoris on,” ütles ka Ahti Kuningas. “Reserv, mis on moodustunud puhtalt Norra riigile ja mida nad ei investeeri, on peaaegu 600 miljardit eurot. Kogu Euroopa aktsiatest kuulub norralaste pensionifondi kaks protsenti, maailma aktsiatest üks protsent. See on meeletu tulusus ka praegusel heal perioodil. Kui sinna oma küüned taha saada kas või mingi komaprotsendiga, siis see oleks Eesti ettevõtete jaoks väga suur äri,” rääkis asekantsler.
    Kuninga sõnul on järgmisel aastal eesmärk minna veel suuremale üritusele. “See oli väiksem mess, tutvumisreis. Enne järgmist messi tahame kindlasti leppida kokku erinevate ettevõtetega väga konkreetseid kohtumisi. Stavanger on Houstoniga koos maailma õlipealinn, väidetavalt on Stavanger isegi suurem kui Houston. Järgmise aasta augustis on seal niisugune traditsiooniline mess (Offshore Northern Seas – toim), kuhu tulevad kõik maailma suuremad tootjad peaministri tasemel riigidelegatsioonidega,” ütles Kuningas.
     
    Loetelu
    Norras käisid
    Alekon Cargo OÜAPL Production ASAuto Metall EST OÜBestra Engineering ASContractor OÜDECK Engineering OÜEnefitEstanc ASE-Profiil ASICD SoftwareMarketex Offshore ConstructionsMECA MTÜMilectria OÜNortal ASSRC Group ASStako Diler OÜTakoma Eesti OÜTallinna Tehnikaülikool
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Erkki Kubber: kas järgmised ükssarvikud võiksid olla miljardilise väärtuse asemel hoopis miljardi inimese aitajad?
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
Mis oleks, kui hakkaks ükssarvikuks nimetama hoopis ettevõtet, mis suudab positiivselt mõjutada miljardit inimest või hoopis istutada miljard puud, küsib Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse liige Erkki Kubber.
USA väikeinvestorid tervitasid Trumpi SPACi vaimustusega
Donald Trumpi meediafirmat börsile vahendava firmaostufirma (SPAC) aktsia on Nasdaqil juba neljakordistunud ja saanud rohkem ostuordereid kui mistahes muu väärtpaber.
Donald Trumpi meediafirmat börsile vahendava firmaostufirma (SPAC) aktsia on Nasdaqil juba neljakordistunud ja saanud rohkem ostuordereid kui mistahes muu väärtpaber.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Videopilt: Enefit Green alustab börsil kauplemist
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.
Täna kell 10 algab Tallinna börsil Enefit Greeni aktsiatega kauplemine, mille puhul toimub pidulik börsikella löömine Energia avastuskeskuses.