• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rail Baltic toob kahju põllumeestele ja metsaäriga tegelejaile

    Seoses Rail Balticu kavandamisega on majandusministeeriumi poole pöördunud ettevõtted, kes arvavad, et raudteeprojekt nende tegevust mõjutab, ja küsinud, kuidas riik seda kompenseerida kavatseb. Suurem osa neist on põllumajanduse või metsanduse valdkonnast.

    Raikküla vallavalitsus leiab, et Rail Balticu trassi tõttu saab häiritud või isegi hävitatud taluperede tootmistegevus. Näiteks Raplamaal Raikküla vallas tegutseva Tõnsu Veis OÜ kariloomad ei pääse tulevikus enam raudteetrassi tõttu karjamaadele sööma. Trassikoridori alla jääva põllumaa tõttu oleks raskendatud ka sööda varumine loomade ületalve pidamiseks. Kahju oleks korvamatu, sest osaühing on teinud suuri kulutusi karjalauda ja küüni ehitamiseks, et suurendada kariloomade arvukust ja piimatootmist.
    Hoiab silma peal. Raplamaal Kehtna vallas asuva Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu TÜH juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et kuna raudtee jookseb ka nende vallast läbi, peavad nad asjal silma peal hoidma. “Otseselt praegu Rail Baltic meie maid ei läbinud, aga ega me lõppotsust veel  ei tea, see tuleb tõenäoliselt jaanuaris,” märkis Bulitko. “Selge on see, et see tehakse ära.”
    Bulitko sõnul on nad koosolekutel ja võimalikel aruteludel kohal käinud ja oma arvamust ka avaldanud. “Iseküsimus on, kui palju neid asju kuulda võetakse,” kahtles Bulitko.
    Kui raudtee tuleb üle põllumaade, hakkab see ettevõtete tegevust pärssima. “Suured ettevõtted ja talunikud, kes Kehtna piirkonnas tegutsevad, ütlevad, et ligipääs põllule läheb keerulisemaks, kilometraaži tuleb juurde ja see mõjutab,” selgitas Bulitko.
    Ta lisas, et kui raudtee hakkab põllumaad läbi lõikama ja mingid kinnistud kannatavad, siis sa võid ju kompensatsiooni saada, aga kui piirkonnas on intensiivne äritegevus ja ei ole võimalik põllumaad juurde saada, siis peab maad vaatama kuskile kaugemale. “Üks asi on kompensatsioon, aga teine asi on, kas saab oma äritegevusega jätkata või mitte. Talunikel on maad vähem kui suurtel ettevõtetel,” märkis Bulitko.
    Raplamaalt on lahkunud juba esimene lastega pere, kes kasvatas Metskülaga piirnevas Loe külas Šoti mägiveiseid. Nad panid loomad ja põllumaad müüki, kuna ei näinud võimalust enam edasi tegutseda.
    Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektori Ott Otsmanni sõnul pole ettevõtted Rail Balticu murega nende poole pöördunud.
    Eile Rail Balticu avalike arutelude esialgseid tulemusi tutvustanud Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles, et nad alles vaatavad, kuidas raudteetrassi põhjustatud kahjusid kompenseerida. “Milline mõju see on riigi eelarves, seda ei oska praegu öelda,”  ütles Sirp.
    Küsimused seinast seina. Sirp rääkis, et maakondades on osavõtt avalikest aruteludest olnud väga aktiivne. “Hulgaliselt kirjalikke ettepanekuid on ka tulnud,” lisas ta. Sirbi sõnul on küsimusi tulnud seinast seina. “Osa inimesi on ja jääb negatiivseks. Valdav osa siiski jagab seisukohta, et see on vajalik ja tuleks ehitada,” märkis Sirp.
    Olulisemad teemad, mis kirjades ja aruteludes välja tulevad, on: miks on Rail Balticut vaja, millised on kompensatsioonimehhanismid, reaktsioon konkreetsetele trassilõikudele, mured kohalike keskkonnamõjude pärast ja barjääriefekt.
    Reageerinuid on kokku 2171. “Aga ei saa öelda, et need kõik on Rail Balticu vastu. Pigem arutatakse, millist trassi eelistada,” sõnas maakonnaplaneeringute juhtekspert Pille Metspalu.
    Sirbi sõnul on oluline minna edasi sammhaaval, nii nagu on võimalik ja vajalik. “Kui Euroopa Liit ei anna rahalist toetust, siis me peame vaatama, mis saab. Praegu ütleb Euroopa Liit, et see on hea projekt. Uuel aastal me taotleme toetust,” rääkis Sirp. “Eks me peame riskidega arvestama. Peame tegema taotluse, mis on usutav ja läbimõeldud, et Euroopa Liit saaks otsuse vastu võtta.”
     
    Mis on mis
    Rail Baltic
    Tava-kiirraudtee, mis ulatub Tallinnast Poola piirini pikkus 950 kmProjekteeritud kiirus 240 km/hEeldatav maksumus 3,6 miljardit eurot, millest 85 protsenti loodetakse saada ­Euroopa Liidult.
     
    Tasub teada
    Edasiste tegevuste ajagraafik
    Detsembri lõpp 2013 – trassialternatiivide võrdlemine (keskkonnamõju strateegiline hindamine, teostatavus, tasuvus)Jaanuar 2014 – võrdluse tulemuste tutvustus, esialgse ­eelistatud trassivariandi väljatoomineJaanuari lõpp – aprill 2014 – võrdlustulemuste läbiarutamine, täiendamineAprill 2014 – keskkonna­mõju strateegilise hindamise (KSH) vahearuanneAprill–august 2014 – eskiis­lahenduse ja KSH aruande koostamine, avalik väljapanekAugust–september 2014 – eskiislahenduse ja KSH aruande täpsustamineSeptember–november 2014 – KSH heakskiitmineSeptember–november 2014 – planeeringu kooskõlastaminedetsember 2014 – planeeringu vastuvõtmine maavanemate pooltJaanuar–märts 2015 – planeeringu avalik väljapanekAprill 2015 – kirjadele vastamine, planeeringu täpsustamineAprill–juuli 2015 – planeeringu järelevalve siseministeeriumisAugust 2015 – planeeringu kehtestamine
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: kahetoalistele korteritele varsti enam ostjaid ei leidu
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tohutu muutus demograafias avaldab kinnisvaraturule aasta-aastalt üha suuremat mõju, nii et tekib küsimus, kas praegustel kahetoaliste korterite omanikel on tulevikus suuremale pinnale kolides enam turgu vana mahamüümiseks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Balti jahuveskite suurost jõudis kolme konkurentsiametisse
Tehing, millega jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli, jõudis kolme riigi konkurentsiametite kätte.
Tehing, millega jahutootja Tartu Mill omandab Leedu Baltic Milli, jõudis kolme riigi konkurentsiametite kätte.
Raadiohommikus: olukord Lätis, Chemi-Pharmi uus tehas ja kõige edukamad turundajad
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.
Reedeses raadiohommikus räägime värske turunduse TOPi võitjatega: külas on kommunikatsioonibüroo Powerhouse juht Janek Mäggi, reklaamiagentuuri Tank omanik Joel Volkov, meediaagentuuri Httpool Eesti juht Kerttu Talvik ja Postimees Grupi juht Toomas Tiivel.