Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rail Baltic toob kahju põllumeestele ja metsaäriga tegelejaile

    Seoses Rail Balticu kavandamisega on majandusministeeriumi poole pöördunud ettevõtted, kes arvavad, et raudteeprojekt nende tegevust mõjutab, ja küsinud, kuidas riik seda kompenseerida kavatseb. Suurem osa neist on põllumajanduse või metsanduse valdkonnast.

    Raikküla vallavalitsus leiab, et Rail Balticu trassi tõttu saab häiritud või isegi hävitatud taluperede tootmistegevus. Näiteks Raplamaal Raikküla vallas tegutseva Tõnsu Veis OÜ kariloomad ei pääse tulevikus enam raudteetrassi tõttu karjamaadele sööma. Trassikoridori alla jääva põllumaa tõttu oleks raskendatud ka sööda varumine loomade ületalve pidamiseks. Kahju oleks korvamatu, sest osaühing on teinud suuri kulutusi karjalauda ja küüni ehitamiseks, et suurendada kariloomade arvukust ja piimatootmist.
    Hoiab silma peal. Raplamaal Kehtna vallas asuva Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu TÜH juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko ütles, et kuna raudtee jookseb ka nende vallast läbi, peavad nad asjal silma peal hoidma. “Otseselt praegu Rail Baltic meie maid ei läbinud, aga ega me lõppotsust veel  ei tea, see tuleb tõenäoliselt jaanuaris,” märkis Bulitko. “Selge on see, et see tehakse ära.”
    Bulitko sõnul on nad koosolekutel ja võimalikel aruteludel kohal käinud ja oma arvamust ka avaldanud. “Iseküsimus on, kui palju neid asju kuulda võetakse,” kahtles Bulitko.
    Kui raudtee tuleb üle põllumaade, hakkab see ettevõtete tegevust pärssima. “Suured ettevõtted ja talunikud, kes Kehtna piirkonnas tegutsevad, ütlevad, et ligipääs põllule läheb keerulisemaks, kilometraaži tuleb juurde ja see mõjutab,” selgitas Bulitko.
    Ta lisas, et kui raudtee hakkab põllumaad läbi lõikama ja mingid kinnistud kannatavad, siis sa võid ju kompensatsiooni saada, aga kui piirkonnas on intensiivne äritegevus ja ei ole võimalik põllumaad juurde saada, siis peab maad vaatama kuskile kaugemale. “Üks asi on kompensatsioon, aga teine asi on, kas saab oma äritegevusega jätkata või mitte. Talunikel on maad vähem kui suurtel ettevõtetel,” märkis Bulitko.
    Raplamaalt on lahkunud juba esimene lastega pere, kes kasvatas Metskülaga piirnevas Loe külas Šoti mägiveiseid. Nad panid loomad ja põllumaad müüki, kuna ei näinud võimalust enam edasi tegutseda.
    Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevdirektori Ott Otsmanni sõnul pole ettevõtted Rail Balticu murega nende poole pöördunud.
    Eile Rail Balticu avalike arutelude esialgseid tulemusi tutvustanud Rail Balticu projektijuht Indrek Sirp ütles, et nad alles vaatavad, kuidas raudteetrassi põhjustatud kahjusid kompenseerida. “Milline mõju see on riigi eelarves, seda ei oska praegu öelda,”  ütles Sirp.
    Küsimused seinast seina. Sirp rääkis, et maakondades on osavõtt avalikest aruteludest olnud väga aktiivne. “Hulgaliselt kirjalikke ettepanekuid on ka tulnud,” lisas ta. Sirbi sõnul on küsimusi tulnud seinast seina. “Osa inimesi on ja jääb negatiivseks. Valdav osa siiski jagab seisukohta, et see on vajalik ja tuleks ehitada,” märkis Sirp.
    Olulisemad teemad, mis kirjades ja aruteludes välja tulevad, on: miks on Rail Balticut vaja, millised on kompensatsioonimehhanismid, reaktsioon konkreetsetele trassilõikudele, mured kohalike keskkonnamõjude pärast ja barjääriefekt.
    Reageerinuid on kokku 2171. “Aga ei saa öelda, et need kõik on Rail Balticu vastu. Pigem arutatakse, millist trassi eelistada,” sõnas maakonnaplaneeringute juhtekspert Pille Metspalu.
    Sirbi sõnul on oluline minna edasi sammhaaval, nii nagu on võimalik ja vajalik. “Kui Euroopa Liit ei anna rahalist toetust, siis me peame vaatama, mis saab. Praegu ütleb Euroopa Liit, et see on hea projekt. Uuel aastal me taotleme toetust,” rääkis Sirp. “Eks me peame riskidega arvestama. Peame tegema taotluse, mis on usutav ja läbimõeldud, et Euroopa Liit saaks otsuse vastu võtta.”
     
    Mis on mis
    Rail Baltic
    Tava-kiirraudtee, mis ulatub Tallinnast Poola piirini pikkus 950 kmProjekteeritud kiirus 240 km/hEeldatav maksumus 3,6 miljardit eurot, millest 85 protsenti loodetakse saada ­Euroopa Liidult.
     
    Tasub teada
    Edasiste tegevuste ajagraafik
    Detsembri lõpp 2013 – trassialternatiivide võrdlemine (keskkonnamõju strateegiline hindamine, teostatavus, tasuvus)Jaanuar 2014 – võrdluse tulemuste tutvustus, esialgse ­eelistatud trassivariandi väljatoomineJaanuari lõpp – aprill 2014 – võrdlustulemuste läbiarutamine, täiendamineAprill 2014 – keskkonna­mõju strateegilise hindamise (KSH) vahearuanneAprill–august 2014 – eskiis­lahenduse ja KSH aruande koostamine, avalik väljapanekAugust–september 2014 – eskiislahenduse ja KSH aruande täpsustamineSeptember–november 2014 – KSH heakskiitmineSeptember–november 2014 – planeeringu kooskõlastaminedetsember 2014 – planeeringu vastuvõtmine maavanemate pooltJaanuar–märts 2015 – planeeringu avalik väljapanekAprill 2015 – kirjadele vastamine, planeeringu täpsustamineAprill–juuli 2015 – planeeringu järelevalve siseministeeriumisAugust 2015 – planeeringu kehtestamine
  • Hetkel kuum
TalTechi professor: miks Eesti lennundus tähendab raha tuulde loopimist
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
On keeruline näha põhjust, miks Eesti lennundussektorit veel toetada. Kogemused on lihtsalt valmistanud liiga palju pettumust, kirjutab TalTechi makroökonoomika professor Karsten Staehr.
Tesla halbadele tulemusele vaatamata lõpetasid USA indeksid tugevalt rohelises
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Wall Street lõpetas teisipäevase kauplemispäeva üle ootuste tugevalt: S&P 500 tõusis +1,20%, Dow 30 kerkis +0,69% ning Nasdaq edenes +1,59%. USA turge vedasid tehnoloogiasektori aktsiad, millele keskendunud investorid valmistuvad „maagilise tehnoloogiaseitsmiku” tulemusteks ning ei lasknud end kohutada Teslast, kellelt oligi oodata halbu kvartalinumbried.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Merko eksjuht avas lahkumise tagamaid “Astusin nagu jooksulindilt maha”
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Aasta alguses Merko juhi kohalt taandunud Andres Trink tõdes, et pärast tosin aastat pingelist ehitusfirma juhtimist saab ta tegeleda kõige sellega, millest varem unistas. Juhitooli loovutamiseks andis talle peamise tõuke abikaasa karjäärimuudatus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
General Motorsi esimene kvartal ületas kõiki prognoose
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Autotootja General Motors avalikustas täna tugevad esimese kvartali tulemused, mis ületasid analüütikute prognoose. Lisaks ootavad nad aasta lõpuks suurt kasvu elektriautoturul.
Narva tööstusinkubaator hakkab ettevõtteid Ida-Virumaale meelitama
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo allkirjastas käskkirja, millega suunatakse EL Õiglase Ülemineku Fondist pea 8,5 miljonit eurot tööstusinkubaatori rajamiseks Narva.
Möödunud sügisel lõhutud Eesti-Soome gaasitoru pandi uuesti tööle
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.
Pärast seitsmekuust seisakut on Eesti-Soome gaasitoru Balticconnector jälle töökorras ja esmaspäeval liigub mööda seda 60 gigavatt-tundi maagaasi.