7. november 2013 kell 21:00

Puhkepäev. Gelsomino – luksusliku interjööriga julge katsetaja

Nukuteatri vastas avati suvel uus Itaalia söögikoht Gelsomino. Laia tänava poolt lähenedes on tegemist väikese poolkeldrikorrusel asuva pitsa- ja karaoke­kohaga, Nunne tänava poolt sisenedes satub aga nooblisse restorani.

Karaokest ma ei hooli, eelistan restorani. Kellele meeldib Solarise keskuse restoran Fransesco Sibio, sellele meeldib ka Gelsomino – omanikud on samad ja üldjoontes on sarnane ka söögikohtade stiil, kuigi Gelsomino jääb igas mõttes tunduvalt tagasihoidlikumaks kui paari aasta eest avatud Fransesco Sibio.

Lihtsuse peitub võlu. Tagasihoidlikuks küll, kuid mitte ülemäära. Viimastel aastatel tekkinud bistroo-tüüpi söögikohtadega võrreldes on tegemist luksusinterjööriga: lühtrid, vaibad, maalid, valge linaga lauad, säravad söögiriistad.

Menüü on nagu Itaalia restoranis ikka. Pühvli-mozzarella, lõhe-carpaccio, vitello tonnato, grillitud kaheksajalad, pastad-risotod nagunii, aga lisaks pakutakse ka selliseid roogasid nagu suitsu­pardi-carpaccio, kammkarbid seente või gorgonzola’ga, praetud küülik paprikaga või küülik jahimehe moodi – üsna haruldased kooslused kõik võrreldes meie Itaalia restoranide suhteliselt vähese variaablusega.

Väike põige Itaalia köögi ilusse ja võlusse: Itaalia toidud on enamasti lihtsad – vähe koostisosi, minimaalne maitsestatus, erilisi valmistustehnoloogiaid vaja ei lähe. Aga mida lihtsam roog, seda olulisem on tooraine kvaliteet. Head kokad panustavadki rohkem toorainele kui tehnikale.

Sajandeid, võiks ütelda isegi et aastatuhandeid, sõid Itaalia roogasid vaid itaallased ise, aga eelmise sajandi kuue-seitsmekümnendatel aastatel hakati nii Ameerikas kui ka Euroopas avama üha uusi Itaalia restorane ning mozzarella, Parmesan ja pasta vallutasid poeletid.

Nüüdseks on Itaalia toidud tõenäoselt maailma tuntuimad ja armastatuimad, omad Itaalia või pseudo-Itaalia söögikohad on juba igas külas ja alevikus, linnadest rääkimata.

Üllatavad maitsekooslused. Aga tagasi Itaalia lihtsuse juurde. Valisin menüüst roa, mis tundus kõigist kõige lihtsam, tagasihoidlikum ja leebem – stracciatella ehk puljong muna ja Parmesani-­helvestega.

Muna oli helbeliseks klopitud, puljongi maitse pehme, õrn, kuid väga intensiivne, portsjon oli mõõdukas ja pakkus maitseelamusi kõhtu liigselt koormamata – suurepärane kinnitus lihtsuse võlule.

Leebele sissejuhatusele järgnes safrani-peekoni jõuline duett: pastaroaks valisin safraniga maitsestatud peekoniravioolid. Meie maitse järgi käib safran saia sisse, äärmisel juhul ka mõnda magusrooga, aga kõik nii ei arva.

Seda krookuste tolmukatest valmistatud maailma kalleimat maitseainet panevad katalaanid oma paellasse, prantslased kala- ja kanasupisse ning mereanniroogadesse ja Gelsomino itaallasest kokk ka pastarooga: mõrkjas ja kergelt heinane safran oli toredaks täienduseks pasta, peekoni ja koorekastme magususele.

Koogi-kohvi juurde jäime päris pikalt istuma. Vaatamata fine-dining stiilis pidulikule olekule oli Gelsomino hubane ja õdus. Ka teenindus oli pigem lihtne ja kodune, nii et ootamatult kujunes vanalinna uue itaallasega tutvumisest vägagi meeldiv õhtupoolik.

 

Maitseelamus

Gelsomino

Aadress: Lai 2, TallinnTelefon: 601 2277Avatud: 12–24

Hinnang: 23toit 8teenindus 8interjöör 7

põhiroogade hinnad: 15–36 eurot

Hetkel kuum