Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti fondidel nõrgim tootlus
Kolmekümne riigi pensionifondide hulgas näitasid Eesti fondid viimasel viiel aastal kõige madalamat nii nominaal- kui ka reaaltootlust, selgus OECD pensionituru raportist.
Kui inflatsiooniga korrigeeritult näitasid Eesti pensionifondid keskmiselt viimase viie aasta jooksul 5,2% negatiivset tootlust, siis ka nominaaltootlus oli 1,8% miinuses. Ülejäänud riikidest näitas negatiivset nominaaltootlust vaadeldavad perioodil vaid Jaapan (-1,1%).
Parimat vara kasvu näitasid nominaalarvestus Türgi pensionifondid (keskmiselt 11,6% aastas), järgnesid Taani (8,5%), Mehhiko (7,7%) ja Holland (5,6%). Inflatsiooniga korrigeeritult olid parimad Taani (6,1%), Holland (3,5%), Türgi (3,4%) ja Mehhiko (3,2%).
Eesti valitud regioon sai kõvasti kannatada. Eesti viimast kohta pole aruandes põhjendatud, kuid selle peamine põhjus on tõenäoliselt väga tugev keskendumine Ida-Euroopa väärtpaberitele 2000. aastate keskpaigas. See regioon sai ühes Venemaaga maailma tabanud finantskriisis 2008. aastal aga ühe suurima löögi ning vedas toona tugevasse miinusesse ka Eesti pensionifondide tootlused.
Pensionikeskuse andmeil kaotasid Eesti teise pensisamba fondid 2008. aastal ligi veerandi oma väärtusest (–24,3%). Pärast seda on olukord rahunenud ning II sammas pakkunud mõõdukalt head tootlust.
Siiski peaks pensionifondid töötama pikast ajaperspektiivist lähtuvalt ning fondide tootlust peaks selle alusel ka hindama, märgitakse raportis. “Pensionifondidel on samuti väga madal likviidsusvajadus, võrreldes nende hallatava varaga. See tähendab, et nad ei pea müüma vara madalal hinnatasemel, et täita klientide raha väljavõtmisest või kuludest tulenevaid nõudeid, kuna nad saavad toetuda pidevale raha sissevoolule ja investeerimistulule, isegi kui viimaseid on kärbitud,” märkis raport.
OECD pensioniraport toob Eesti esile veel kui riigi, kus pensionivara on kõige enam rahvusvaheliselt hajutatud ning investeeritud piiri taha (75,4%) – peamiselt siis euroala riikidesse (Iirimaale, Luksemburgi, Prantsusmaale ja Soome). Üle poole varast on piiri taha investeerinud veel Luksemburg ja Portugal, samas kui Türgi ja Poola on välismaale paigutanud alla protsendi pensionivahenditest.
Väga kõrgel teisel kohal on Eesti veel aga ka pensionifondide raha sissevoolu kasvu põhjal. 2012. aastal ulatus raha netosissevool Eesti pensionifondidesse 21%ni fondide kogumahust (umbes veerand miljardit eurot – toim). Raha sissevoolu kasv oli eelmisel aastal kiirem vaid Türgis (22,5%). Kõige enam on pensioniraha kogunud hollandlased – 160,2% SKPst, islandlased (141%) ja šveitslased (113,6%).
Suurim peansionivara USAs. OECD riikide kaalutud keskmine pensionivarade maht ulatus 2012. aastal 77%ni SKPst, kuid organisatsioon toob välja, et enam kui pooltes riikides on see suhe alla 20% SKPst. Nii ka Eestis, kus erakapitalil tegutsevatesse pensionifondidesse oli 2012. aasta lõpuks investeeritud 1,48 miljardit eurot ehk 8,7% SKPst.
Rahaliselt on OECD riikidest konkurentsitult enim pensionivarasid kogunud USA (11,6 triljonit dollarit), mis moodustab 53,4% kogu OECD erakapitali poolt hallatavatest pensionivaradest.
Võrreldes OECD riikidega on Eesti pensionifondidel küllaltki suured tegevuskulud (keskmiselt 1,9% fondide kogumahult aastas), jäädes alla vaid Serbiale, Makedooniale, Albaaniale ja Lätile. Madalaimate tasudega on Taani pensionifondid (keskmiselt 0,1%), Holland, Portugal, Saksamaa ja Island (0,2%).