Soome töö eest tulu Eestisse

Üks selline erand on Tallink Silja Oy tegevdirektor Margus Schults, kelle nimi 1. novembril avalikustatud Soome maksuameti tulusaajate nimekirjas esile ei tulnud. Schultsi hinnangul võis selleks olla kaks põhjust.

“Esiteks, maksan Soomes makse avainhenkilövero ehk võtmeisiku tulumaksu alusel (maksemääraga 35%) nagu paljud teisedki mitte-Soome maksuresidentidest võtmeisikud/firmajuhid. Teiseks, olles Eesti maksuresident ning arvestades mu Soomes viibitud tööaega ning tööülesandeid, mis jagunevad nii Tallinki Soome tütarfirmat kui ka grupi taset puudutavaks, otsustas Soome maksuamet, et osa minu tulumaksust laekub Soome ning osa Eestisse,” selgitas Schults.­ Tegevdirektori sõnul peab tulumaksu kinni mõlemal juhul tööandja ehk Tallink Silja.

Nokia-Siemens Networksi müügidirektor Soomes ja Baltimaades Margus Hunt puudus samuti nimekirjast, kuigi töötab põhjanaabrite juures pikemat aega. “Aastad ei ole vennad,” ütles Hunt. Tema kinnitusel maksab ta siiski maksud Soome riigile. Hundi sõnul on astmelise tulumaksu juures tähtis ka maksude optimeerimine, kuid sellega ei ole mehe teatel võimalik suuri imesid korda saata.

Soome maksuameti peajuristi Matti Merisalo sõnul on nimekirjas peamiselt ainult need isikud, kes on 2012. aastal Soomes maksustatud nagu residendid. Nimekirjast puuduvad mõne erandiga mitteresidendid, kuid see ei tähenda veel, et need inimesed pole kohustatud makse maksma. “Kui Soome tööandja või välismaise tööandja siin (Soomes – toim) asuv püsiv tegevuskoht maksab palka mitteresidendile Soomes tehtud töö eest, peab tööandja kinni pidama tulumaksu,” ütles Merisalo.

Tööl tütarfirma kaudu. Põhjanaabrite juures ei maksnud makse ka Ants Promann, kes tänavu jaanuarini töötas Vaasan Groupi ärivaldkonna direktorina ja on praegu Vaasan Groupi Läti maajuht. Mehe sõnul elab ja töötab ta Eestis, mistõttu pole ka põhjust mujal makse tasuda. Soome kontserni töötaja saab nii teha, sest emaettevõte on loonud tütarfirmasid nii Skandinaavias kui ka Balti riikides. “Iga töötaja töötab kas Vaasan Oy-s või selle kohalikus tütarfirmas. Samuti on igal töötajal tavaliselt baasriik, kuhu ta edastab oma töö. Seetõttu on Vaasan Groupi töötajad kohustatud järgima kohalikke maksuseadusi igas riigis,” ütles Vaasan Groupi kommunikatsioonijuht Mira Perander. Tema kinnitusel kuulub Promann kohaliku tütarfirma töötajate nimekirja, mistõttu ei ole ta kohustatud Soomes makse tasuma.

Tulusaajate nimekirjas ei olnud ka paberitootja UPM-Kymmene Wood Oy juht Kaido Kukk, kes ütles, et ta ei pea oma tulu ja selle maksustamist avalikuks infoks. Kukk elab ja töötab enda sõnul samuti Eestis, mistõttu tuleb ka sissetulekud deklareerida kodumaal.

Nii Kuke kui Promanni puhul tähendab see, et kui omad Eestis elukohta või viibid siin vähemalt 183 päeva ehk üle kuue kuu kalendriaastast, siis oled kohustatud tulumaksu tasuma Eesti riigile. Kui elada vähem kui pool aastat ühes kohas, tuleb tasuda samas riigis makse vaid selle aja jooksul teenitud sissetulekult. Selline korraldus kehtib nii Eesti kui ka Soome puhul. Seetõttu võib mõnele töötajale, kes reisib tihti mitme riigi vahet, kehtida kohustus maksta makse mitmes kohas.

UPM teatas, et nad ei kommenteeri konkreetsete töötajatega seotud informatsiooni. “UPM tegutseb alati vastavalt seadusele ja antud juhul vastavalt Soome ja Eesti seadustele ning maksustamistavadele,” selgitas UPMi­ kommunikatsiooniosakond.

Liikumisi raske kontrollida. Merisalo sõnul on piirikontrollita Euroopas raske kontrollida isikute liikumist ja resideerumist, kuid Soomes on üritatud järelevalvet tõhustada näiteks maksunumbrisüsteemi abil, mida peamiselt kasutatakse ehitussektoris. Soome maksuameti pea­juristi sõnul kasutavad põhjanaabrid veel teisigi abinõusid, kuid need ei kuulu avalikustamisele.

Merisalo sõnul on Soome rahandusministeerium teinud välismaiste töötajate ning ettevõtete maksude järelevalve kohta ettepanekuid, kus näiteks soovitakse maksuametile õigust luua järelevalve regulaarsele maksustamisele rahvusvahelistes olukordades. Kuna töölähetused residentsust ei muuda, siis võivad ettevõtted kasutada komandeeringut võimalusena teises riigis tavapärase tööaja rakendamiseks.

Maksuametnikel tihe koostöö

Eesti maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi sõnul peab siinne pool soomlastega aktiivset infovahetust.“Infot välisriikidest saab maksu- ja tolliamet küsida konkreetsete kontrollide raames, samuti toimib regulaarne infovahetus,” teatas Liivamägi.Tema kinnitusel paraneb koostöö iga aastaga ning maksuamet saab andmeid kõikidest Euroopa Liidu liikmesriikidest, samuti Norrast.Liivamägi ütles, et maksude tasumise kontroll on isiku- või sihtrühmapõhine ning seda tehakse riskianalüüsi põhjal – kontrolli alustatakse muu hulgas sellistel juhtudel, kui on tekkinud kahtlus, et töölähetused ei ole ajutised, vaid tegu on juba teises riigis tööleasumisega.

 

Tasub teada

Töötasu maksustamine sõltub riigis töötatud ajast  

Maksustamine EestisKogu maailmas teenitud tuludelt maksab tulumaksu residendist füüsiline isik, mitteresident maksab vaid Eestist saadud tuludelt. Kuigi tulumaksuseaduses on sätestatud maksuvabastusi Eesti residendist töötajale makstavale palgatulule, on tavaliselt tegemist Eestis tulumaksuga maksustatava tuluga, ka juhul, kui töö toimub välismaal.Välisriigis tasutud tulumaksu arvesse võtmine Eestis oleneb välisriigis töötamise eesmärgil viibitud ajast.Lühiajalise välisriigis töötamise korral tasutakse tulumaks mõlemas riigis, välisriigis tasutud tulumaks vähendab Eestis arvutatud tulumaksu summat. Kui välisriigis on tulumaksu tasutud rohkem, kui vastava riigi seadus või välisleping ette näeb, võib Eestis tasumisele kuuluvast tulumaksust maha arvata ainult selle osa välisriigi tulumaksust, mille tasumine oli kohustuslik.Pikaajalise välisriigis töötamise korral Eestis töötasult makse maksma ei pea, töötajal on info andmise kohustus.

Maksustamisest välisriigisVähemalt 183 päeval 12 kuu jooksul välisriigis viibinud Eesti resident peab tulumaksu tasuma töö tegemise riigis. Päevade loendamise kord maksukohustuse tekkimiseks võib riigiti erineda.Vaatamata välisriigis viibitud päevade arvule peab tulumaksu maksma töö tegemise riigis ka juhul, kui tööandja on resident või tal on püsiv tegevuskoht riigis, kus töö toimub, või kui konkreetse välisriigi seaduses on maksustamine ette nähtud. Näiteks kui töö tehakse Soomes ja tööandja on Soome äriühing, maksustatakse töötasu Soomes olenemata sellest, et töötaja on Eesti resident.Erikord võib maksulepingus olla ette nähtud ka erinevatele töötamise viisidele (riigitöö tasu, iseseisva ettevõtja teenustasu, juhatuse liikme tasu, meremehe töötasu jne).Dokumendid ja tõendid välisriigi maksude deklareerimise ja tasumise kohta tuleb alles hoida, need tõendavad välisriigi maksukohustust, mis võib vähendada tulumaksu Eestis.

LähetusMaksuvabalt saab Eestis päevaraha maksta ainult juhul, kui sisu poolest on tegemist lähetusega. Ei ole õiguspärane sõlmida renditöötajaga töölepingut töö tegemise kohaga Eestis, kui töötaja renditakse teisele isikule, kes renditööjõudu kasutabki ainult välisriigis.Päevaraha maksuvabastus ei ole õigustatud, kui töötamise sisu ei vasta lähetusele,Samas oleneb päevaraha maksustamine tulumaksuga Eestis sellest, kas töötasu on maksustatav Eestis või välisriigis.Tööjõu rendi korral. Kui lähetuses töötamine kestab vähemalt 183 päeva 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul ning töötasu on välisriigis maksustatud, ei maksustata Eestis seda töötasu ega välislähetuse päevaraha. Kui töötaja viibib välisriigis vähem kui 183 päeva 12kuulise perioodi jooksul ning töötasu on Eestis füüsilise isiku tuluna maksustatav, maksustatakse ka “päevaraha” osana välisriigi töötasust Eestis.

Allikas: maksu- ja tolliamet