Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuspetsialist Autorollo revisjonist: haruldane otsus
Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse esimees ja maksukonsultant Jüri Allikalt sõnas, et maksunõude esitamata jätmine maksuameti poolt põhjusel, et kontrolli käigus tekkida võiva võla sissenõudmine osutuks võimatuks, on tema praktikas haruldane.
“Seda, et loobutakse ja lõpetatakse revisjon sellistel asjaoludel, näen ma vist oma praktikas teist korda, aga seadus sellise võimaluse maksuhaldurile annab,” märkis 18 aastat maksuasjadega tegelenud Allikalt.
Äripäev kirjutas eile, et maksu- ja tolliamet alustas juunis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse isale Väino Pentusele kuulunud OÜ Autorollo pankrotieelsete tehingute kontrollimist, kuid lõpetas sel nädalal revisjoni ühegi tulemuseta. Lõpetamise põhjuseks toodi maksuameti teate alusel asjaolu, et pankrotis firma on varatu. Samuti ei oleks maksuhalduri hinnangul kuigi tulemuslik nõuet esitada ettevõtte endise juhatuse liikme Väino Pentuse vastu, sest ka tema on eraisikuna pankrotis.
Samas juhtumis on käimas kohtuvaidlus, kus Autorollo pankrotihaldurid nõuavad ettevõtte varatuks tegemise eest ligi 600 000 euro suuruse hagiga kahju hüvitamist nii keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuselt, Rain Rosimannuselt kui ka advokaat Siim Roodelt ja tema ettevõtetelt. Hagejate väide on, et just need isikud juhtisid ettevõtet pankrotieelsel ajal, mil Autorollost anti teisele firmale üle nii ettevõtte vara kui ka kadus vähemalt 3,5 miljonit krooni sularaha.
Liiga vähe infot. Kas kadunud sularaha või võimalikku ettevõtte ülemineku küsimusi maksuamet oma revisjonis käsitles, pole avaliku info põhjal võimalik öelda. “Avalikult pole ju teada ja ka revisjoni lõpetamise teatest ei nähtu, millised asjaolud revisjoni käigus tuvastati ja millistest kaalutlustest maksuhaldur lähtus revisjoni lõpetamisel ilma maksu määramata,” märkis Allikalt.
Teisalt tõi Allikalt välja, et näiteks juhul, kui toimunuks ettevõtte üleminek, oleks ettevõtte omandajal tekkinud võimaliku maksukohustuse ees solidaarne vastutus vara üleandjaga. Lihtsamalt öeldes: pole selge, kas maksuamet on kaalunud võimalust, et nõude saaks esitada kolmanda isiku vastu. “Maksuhalduril peaks sellekohast praktikat piisavalt olema. Aga praegu ei ole maksuhaldur kohustust tekitanud, ta on loobunud,” sõnas Allikalt ja lisas, et ilmselt tähendab revisjoni lõpetamine seda, et maksuhaldur ei kavatse kellelegi nõudeid esitada.
Lehis: kulude kokkuhoid. Samuti maksumaksjate liidu juhatusse kuuluva maksuspetsialist Lasse Lehise sõnul on amet revisjoni lõpetamisel lähtunud tõenäoliselt sellest, et kui pankrotipesast midagi võtta ei ole, pole ka mõtet selle teemaga tegeleda. “See on puht pragmaatiline alus,” sõnas ta. “Kui me asendame selle (Autorollo – toim) mingi suvalise x-ga, kelle suhtes mingit avalikku huvi ei ole ja kellest keegi midagi ei tea, siis see on lihtsalt kulude kokkuhoid,” lisas ta. “Nad lähevad kontrollivad kedagi teist, kellelt selle kätte saab,” ütles ta.
Advokaat: revisjon on lõplik
Hansa Law Officesi juhtivpartnerist vandeadvokaat Vahur Kivistik märkis, et saab antud juhul rääkida vaid teoreetiliselt.“Konkreetselt Autorollo asja ma ei saa ega soovi kommenteerida, sest pole seal menetlusosaline ja pole tutvunud ka materjalidega,” ütles ta.Kivistik selgitas, et revisjon on maksumenetluses kompleksne maksukohustuse kontroll, mistõttu seadus ei luba erinevalt üksikjuhtumite kontrollist korduvat revisjoni teha. “Revisjoniga määratud kohustust või selle puudumist ei saa pärast otsuse jõustumist ka enam ümber vaadata. See tähendab, et revisjon annab õigusselguse ja -kindluse nii maksumaksjale kui maksuhaldurile,” sõnas ta.Revisjoni eesmärk on Kivistiku sõnul välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud. “MKS (maksukorralduse seadus – toim) ei näe ette võimalust, et revisjon jäetakse lihtsalt pooleli,” sõnas ta ja lisas, et summa määramata või sisse nõudmata jätmine on korrektne otsustada alles pärast kõigi asjaolude väljaselgitamist. Sinna asjaolude alla käib ka kohustuste olemasolu ja suuruse või kohustuste puudumise selgitamine. “Kohustuse üle saab otsustama hakata siis, kui see on välja selgitatud, mitte siis, kui see on selgitamata jäetud,” tõdes Kivistik.