Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Uus eelnõu kompab keelatud annetuste piire
Valmivate seaduste järgi saab tulevikus keelatud annetamise puhul kriminaalmenetluse alustada vaid juhul, kui ebaseaduslikult antud summa ületab 40 000 eurot.
Riigikogus läbis esimese lugemise erakonnaseadus, mille järgi saab kriminaalmenetlust alustada juhul, kui keelatud annetus on suurem kui 32 000 eurot. Möödunud neljapäevani said riigikogu liikmed esitada seaduseelnõule muudatusettepanekuid. Ükski riigikogu liige ei leidnud, et piiri peaks alandama.
Täpsemalt on erakonnaseaduse muutmise eelnõus kirjas, et keelatud annetuse tegemist ja vastuvõtmist suures ulatuses karistatakse rahalise karistusega. Mida tähendab “suur ulatus”, seda reguleerib omakorda karistusseadustik.
Justiitsministeeriumis kooskõlastamisel oleva karistusseadustiku eelnõu järgi algab kriminaliseeriv ulatus 40 00 eurost (praegu 32 000 eurost). Väiksema ebaseadusliku annetuse puhul rakendatakse väärteomenetlust.
Meikari annetust poleks keegi uurinud. Kui selline säte kehtinuks 2012. aastal, poleks hakatud Reformierakonna varjatud annetusi uurima, sest Silver Meikari annetatud summa oli mitu korda väiksem. “Kui kilekotipoisid rääkima hakkavad või vahele jäävad, siis sellest enam midagi ei sünni,” täpsustas IRLi fraktsiooni kuuluv Andres Herkel.
Varem on eksperdid Jaan Ginter ja Jüri Saar Eesti Päevalehele väitnud, et keelatud annetuste ülempiir võiks olla kümneid kordi madalam.
Erakonnaseaduse algatanud põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste sõnas, et pole justiitsministeeriumi eelnõuga kursis. Küsimusele, kas riigikogu komisjon teeb erakonnaseaduse koostamisel koostööd ka justiitsministeeriumiga, vastas Maruste: “Me olime tihedas koostöös mõni aeg tagasi, aga see “suur ulatus” polnud eraldi teema.“
Maruste sõnas, et arvatavasti oleks keeruline põhjendada, miks keelatud annetuste puhul peaks erandi tegema. “Üldiselt peaksid karistused olema korrelatsioonis ja võrreldavad,” lisas Maruste. Seda mõtet on jaganud ka justiitsminister Hanno Pevkur.
Erakonnaseaduse kohta muudatusettepanekuid teinud Herkel ei näe samuti ülempiiri alandamises imerohtu, sest senised annetamiste uurimised pole kohtusse jõudnud.
Justiitsministeeriumi eelnõu ootab riigikogusse saatmist ja erakonnaseadus järgmist lugemist. Maruste sõnas, et kui muutuseid ei tule, jääb ülempiir karistusseadustikuga vastavusse.