See eeldab seemnefaasis tehtavate investeeringute märgatavat kasvu, muidu ei ole EstVCA liikmetel, millesse investeerida. Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni (EstBAN) liikmed on aastase tegutsemisaja jooksul investeerinud üle kahe miljoni euro.

Varajases tegutsemisfaasis ettevõtetel napib enda tõestamiseks raha. Kuna alla 200 000 euro suurused investeeringud on Arengufondile pigem liiga väikesed, täidavad EstBANi liikmed seemnefaasi ettevõtete jaoks praegu sisuliselt kohaliku investori ainurolli.

Äriingliks ei sünnita, vaid õpitakse. EstBAN on ühe katuse alla koondanud ligi poolsada äriinglit, kellest umbes kolmandik investeerib suure potentsiaaliga alustavatesse ettevõtetesse aktiivselt. Seda on liiga vähe, et tekiks edu taastootev efekt. EstBANi alla koondunud inglite investeerimisperiood on keskmine või pikem ehk viis kuni seitse aastat. Ühe investeeringu maht jääb ühe ingli kohta 15 000–25 000 euro vahele.

Iga ettevõtja, kel on vaba raha, ingliks ei sobi. Raha pannakse projektidesse, milles on huvi ja oskust kaasa lüüa. Eestis tegutsevad inglid on viimaste aastatega tõestanud, et neil on piisavad teadmised ja oskused rahvusvahelises konkurentsis tegutsemiseks.

Kui EstBANi liikmed on õppinud palju valdavalt oma Soome kolleegidelt, siis lätlastele on just Eesti äriinglid eeskujuks saanud, küpsemas on­ ­LatBANi loomise plaan.  Kui see mõte teoks saab, tekib kohalikele investoritele regionaalseid koostöövõimalusi veelgi juurde. Ingelinvestorite teadmiste kasv ja rahvusvahelised sidemed on kasvuettevõtete edasise globaalse lennu eelduseks.

Võimendusfond loomisel. Tegu ei ole pelgalt ingelinvestorite eralõbuga, töö käib võimendusfondi loomise kallal. Fond võimendaks äriinglite investeeringuid ja aitaks finantsriske katta. Enamikus Euroopa riikides on sarnased riiklikud mehhanismid seemneinvesteeringute hoogustamiseks juba loodud ning aitavad potentsiaalsetel globaalsetel edulugudel turvaliselt imikuaastad üle elada ja jõuda lapsekingadest täiskasvanuikka.