“Sellisel kujul, nagu nad seda praegu välja pakuvad, ma ei näe, kuidas seda kasutada,” nentis masinaehitusfirma Hekotek ASi juhatuse esimees Heiki Einpaul. Et süsteem toimiks ettevõtjasõbralikult ja maandaks tõesti riske, tuleks sellesse tema hinnangul veel panustada.

Einpaul nägi probleemi selles, et kuigi KredEx on ellu kutsutud, et võtta risk, teevad otsuseid riigi esindajad, ametnikud, kelle jaoks on soodsam mitte riski võtta. “Pank tahab laenu anda sellele, kellel laenu vaja ei ole, Kred­Exiga on sama lugu – ta püüab neid süsteeme sellisena välja töötada, et võetav risk oleks minimaalne,” nentis ta.

Tingimused teistega võrdseks. Einpauli hinnangul on ekspordilaen hädavajalik, kuna teistes Euroopa riikides on see hüve tagatud ja kui Eesti ettevõtja seda kasutada ei saa, satubki ta ebavõrdsesse seisu.

Einpauli arvates on KredExi ekspordilaen ka liiga kulukas. Ta nentis, et hinnamäärad on kujundatud vastavalt Euroopa tingimustele, ent kui teha äri Venemaal, kujunevad KredExi hinnad liiga kalliks. “Need kliendid, kes vastavad KredExi tingimustele, saavad teistsugustest kanalitest selle raha odavamalt kätte,” nentis Einpaul.

Alternatiiv pankadele. Vee- ja energiatööstusele lahenduste pakkuja Filter ASi finantsjuht Rainer Erendi arvates on ekspordilaen hädavajalik. “Pangad ei ole huvitatud võtma liisingusse selliseid tehinguid, kus otsene ärikontroll puudub. Ja kui me vaatame Eesti pankade, eelkõige suuremate pankade omanike­struktuuri, kus otsused tehakse, siis on näha, et mispärast Eesti pangad ei taha eriti eksporti toetada,” viitas Erend. “Mina ütlen küll, et see on väga hea toode, mis peab arenema step-by-step (samm sammu haaval – toim),” hindas Erend.

Oma toodangust 60% eksportival Filtril on ka endal praegu koos KredExiga Valgevenes projekt, kus kasutatakse ekspordi­lepinguga sarnast skeemi.

Sel nädalal KredExi toodete nimistusse jõudnud ekspordilaen peab aitama ettevõtetel Eestis toodetud kaupade suure­mahulisi tehinguid rahastada. Laenu abil saab pakkuda välisostjatele pikemat maksetähtaega ja rahastada välisostjale müüdavate kaupade tootmist.

KredExi juhataja Andrus Treieri sõnul on pikaajalise krediidi saamine rahvusvahelisteks tehinguteks väga oluline. “Sageli on sobivate maksetingimuste pakkumine välismaises suuremahulises hankes osalemise eeltingimus. Üle maailma on kasutusel rahastamismudel, kus eksportiv riik korraldab finantseerimise teises riigis asuvale ostjale. Näiteks ostetakse eksportijalt tehase sisseseade ja seda tehingut finantseeritakse pikaajaliste laenudega eksportivast riigist. Kred­Exi laen võimaldab Eesti ettevõtjatel pakkuda  konkurentidega võrreldavaid tingimusi.”

Ekspordilaenu saab vähemalt kaheaastase maksetähtajaga eksporditehingute finantseerimiseks. Laenusumma on üldjuhul kuni 3 miljonit eurot välisostja kohta ja laenuperiood 2 kuni 10 aastat.

 

Intressid teiste laenudega võrreldavad

Andrus Treier, KredExi juhtHindame, et aastas võiks ekspordilaenu anda 5–10 ettevõttele kogumahus 20–25 miljonit eurot. Seniste päringute põhjal jäävad finantseeritavate projektide mahud suurusjärku 300 000 kuni 5 miljonit eurot.Ettevõtja peab laenu võttes arvestama intressidega, mis jäävad tavaliste ettevõtluslaenude intressidega samadesse piiridesse, sõltudes küll mõnevõrra ostja finantsilisest tugevusest ja asukohariigist.Ekspordilaenu sihtgrupiks on pigem suured ja keskmise suurusega ettevõtted, kes teevad mahukaid eksporditehinguid.