Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötajate andmed pannakse ühte patta
Kuigi ettevõtjate hinnangul toob riigi töövõtjate andmebaasi loomine neile lisatööd, loodavad nad sellest ümbrikupalga maksmise vähenemist.
Järgmise aasta juulist tuleb iga uus töötaja registreerida maksu- ja tolliameti uues süsteemis päev enne tema tööle asumist, praegu peavad tööandjad andmed töötajate kohta esitama haigekassale.
Toitlustuskohti pidava Mamo Food OÜ juht ja omanik Margit Härma pidas uut süsteemi tervitatavaks, lootes, et see vähendab ümbrikupalga maksmist.
“Kindlasti,” vastas Härma küsimusele, kas sellest võiks ettevõttele tekkida suurem koormus paberimajanduses. “Aga ma arvan, et see pisike bürokraatia on väikene vaev võrreldes kasuga, mis sellest tekib,” lisas ta.
Härma sõnul normaliseerib ümbrikupalkadega võitlemine konkurentsiolukorda. Ettevõtjal, kes maksab ebaausalt palka, on tööjõumaksude võrra turul selge eelis ausa ettevõtja ees ning viimane peab seetõttu üksjagu rohkem vaeva nägema.
Härma sõnul tuleb ette ka juhtumeid, kus töötajad ise musta tasustamise kohta küsivad. “On suur probleem, kui tullakse tööintervjuul rääkima sellest, millist ametlikku palka maksame ja mis sinna mustalt peale tuleb,” sõnas ta.
Härma hinnangul võib läbipaistvam süsteem mingit mõju avaldada ka käibemaksu laekumisele. Kui ümbrikupalga maksmine lõppeks, kaoks tema sõnul ära ka nn must sularahakassa, mida mõnes toitlustusettevõttes peetakse. Üheski maksuaruandes selline kassa ei kajastu. “Ma arvan, et musta kassa olemasolu on tingitud vajadusest maksta musta palka või võtta omanikutulu mustana välja. Tänapäeval turult ju enam kaupa ei osteta,” ütles Härma.
Teatamisega läheb kiireks. Elioni personaliteenuste osakonna juhataja Anu Press nentis, et nendele on kõige olulisem muudatus seoses maksuameti uue andmebaasiga andmete edastamise tähtaja lühenemine. Samuti vajab lisaarendust ettevõtte personaliprogramm.
“Varasema seitsme päeva asemel on tööandjatel reageerimisaeg lühem ehk andmed tuleb maksuametile edastada juba üks päev enne inimese tööle asumist. Kuna Elion on suur ettevõte ja töötajaid ligi 1600, siis erandina võib juhtuda, et töötaja asubki reaalselt juba samal päeval tööle, kui info selle kohta personalitöötajateni jõuab,” kirjeldas Press. “See sunnib sisemisi protsesse lihvima, et info ettevõtte sees õigel ajal liiguks ja maksuamet saaks inimese tööleasumisest õigel ajal teavitatud.”
Riigi keskse töövõtjate andmebaasi projektijuhi Kristi Laulu sõnul aitab uus süsteem võidelda ümbrikupalga maksmisega. Olukorda selgitavad tema sõnul Konjunktuuriinstituudi andmed, mille järgi sai 2012. aastal 12% Eesti töötajatest palka, millelt jäeti maksud osaliselt või täielikult tasumata. Laulu sõnul on selle arvu sees nii need, kes saavad osa palgast mustalt, kui ka need, kes saavad seda kogu töötasu ulatuses. “Hinnanguliselt jäi mullu riigieelarvesse laekumata 146,1 miljonit eurot,” lisas ta.
Laul märkis, et maksuhalduri kontrollid kohtavad väga sageli väiteid, nagu “olen esimest päeva tööl”, “külas sõbral” jms. Eelmisel aastal võeti ehitusplatsidel selgitusi enam kui 4000 isikult, kellest 32% olid väidetavalt esimest päeva või lühiajaliselt tööl, tõi ta näiteid. Laulu sõnul on probleem tegelikult laiem. “Mitteametlik töötamine võib küll lühiajaliselt tähendada isikutele suuremat sissetulekut, kuid neil puuduvad kõik sotsiaalsed tagatised, osaliselt mustalt töötavad inimesed kaotavad tulevikus pensionis,” sõnas ta.
Maksu- ja tolliameti peajurist Karolin Lorents ütles PwC raamatupidajate konverentsil, et uute töötajate registreerimine toimub e-maksuametis ja andmete haldamise ühtset süsteemi saavad kasutada veel haigekassa, töötukassa, tööinspektsioon, sotsiaalkindlustusamet ning politsei- ja piirivalveamet. Töötaja aga näeb, kas tema töötamine on registreeritud, maksud tasutud ja sotsiaalsed tagatised olemas. Lorents ütles, et meetme kaudu loodetakse paremat maksete laekumist. “Täiendavalt võiks see olla umbes 10 miljonit eurot.”
Tasub teada
Andmed ristkasutuses
Andmeid saab kasutada:ravikindlustuse määramiseks, töötuna arvele võtmiseks ja arveloleku lõpetamiseks, töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise määramiseks, töötamise fakti kontrollimiseks.välismaalaste töötamise tingimuste järelevalve menetluseks.töösuhete (TLS § 1 lg 2) järelevalve menetluseks ja tööõnnetuste uurimiseks.maksukohustuse täitmise kontrollimiseks.
Mis on mis
Infosüsteem TÖR
1. Andmed ette. Uue süsteemi rakendumisel tuleb töötamise andmed edastada enne töö alustamist – praegu on selleks aega 7 kalendripäeva. Registreerimise kanaliks saab maksuhalduri elektroonne teeninduskeskkond e-maksuamet/e-toll. Lisaks on kavas pakkuda registreerimist SMSi või telefoni teel.2. kõik kirja.Registreerida tuleb kõikide tööd tegevate füüsiliste isikute töötamised, kelle suhtes tekib Eestis maksukohustus, olenemata lepingu vormist. Erandina tuleb registreerida ka vabatahtlik töötamine äriühingus.3. lõplik kinnitus. Seitsme päeva jooksul tuleb andmeid veebikeskkonnas täiendada ja töötamine lõplikult registreerida. Alles seejärel hakkab toimuma süsteemipõhine andmevahetus haigekassaga ning arvestatakse automaatselt ravikindlustust jm sotsiaalseid tagatisi isikule.4. Vanad andmed olemas. Järgmise aasta 1. juulil on kavas süsteem töösse rakendada. 1. juuli seisuga kehtivad töötamised tuuakse uude süsteemi üle.