Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvara. Büroopinna rentimisel naaberriigis vaata detaile

    Kuigi büroopinna üürimine naaberriikides käib üldjoontes samamoodi kui Eestis, tuleb arvestada iga riigi eripärade ja nendest tulenevate detailidega.

    “Kõigepealt tuleks endale selgeks teha, kus, millist ja millise hinnaga äripinda soovitakse, ja seejärel tutvuda üldisema pildi saamiseks suuremates kinnisvaraportaalides olevate pakkumistega,” rääkis Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige Tarmo Kase.
    Tema kinnitusel pole üldiselt Baltimaade büroopindade turul olulisi erinevusi ja üürimisprotsess on kõikjal sarnane. Sellegipoolest soovitas ta eelnevalt tutvuda kohalike olude, tavade ja maksukeskkonnaga.
    Teise juhatuse liikme Mika Sucksdorffi sõnul tuleb Rootsis ja Soomes tegutsedes arvestada, et seal vahendavad elukondlikku ja kommertskinnisvara eri firmad. “Jah, leidub neid, kes tegelevad mõlemaga, aga üldiselt on need kaks erinevad suunda. Kui räägime kaubanduspindadest, tuleb arvesse võtta, et potentsiaalset üürnikku uuritakse väga põhjalikult ja oodatakse väga hästi läbimõeldud äriplaani,” märkis ta. Sucksdorffi sõnul tuleb arvestada ka sellega, et vahendustasu maksab üürnik.
    Rootsis mängib rolli usaldusväärsus. Rootsis aastaid tegutsenud 1Office Grupi tegevjuhi Ivar Veskioja sõnul on keeruline leida kaubanduspindu kaubanduskeskustes ja tulusates asukohtades, kuid büroopindade turul on valikuid rohkem. Lisaks on Stockholmis tema hinnangul väga suur valik erineva hinna ja kvaliteedi suhtega büroohotelle.
    “Büroohotellidest suuremate lahenduste otsimisel on reegel, et suuremate büroopindade omanikel on müügiesindajad ning majaomaniku ja üürniku vahele ei pruugi maaklereid vaja olla,” rääkis Veskioja.
    Ta lisas, et oluline on saada kontakt ja jätta kohtumisel usaldusväärne mulje. “Soovitan kohtumised korraldada mõne Rootsi eestlasest konsultandi osalusel, kelle kontakte leiab Eesti-Rootsi Kaubanduskojast,” märkis ta.
    Varu puhveraega. Esimese kontori Rootsis avas 1Office Grupp 2011. aastal Stockholmi kesklinnas Eesti Majas, mille juhatuse liikmetega oli tekkinud kontakt kaubanduskoja kaudu. “Hoidsime sellega palju aega kokku ja tänu headele suhetele puudus vajadus end tõestada,” lausus Veskioja.
    Rootsi turu üldine eripära on tema kinnitusel see, et asjaajamiseks tuleb varuda kuni pool aastat puhveraega. Samuti on lepingud rootsi keeles ja tuleks lugeda ka lepingus viidatud regulatsioone, mis on samuti rootsikeelsed.
    Kaks aastat tagasi nii Riias kui ka Vilniuses oma esindused suuremale ja kvaliteetsemale pinnale kolinud Cargobus OÜ tegevjuhi Kadri Johansoni sõnul oli kõige keerulisem üldse sobivat äripinda leida. Ettevõttel oli asukohale kolm kriteeriumi, mis raskendasid otsinguid. “Soovisime asukohta kesklinnas, kuhu klientidel on võimalik ­autoga kergelt ligi pääseda. Lisaks pidi pind asuma mõneminutise autosõidu kaugusel bussijaamast ja laoruumid olema kas samal rendipinnal või väga lähedal,” rääkis ta.
    Pärast umbes 5–7 variandi külastamist leiti mõlemas linnas sobivad pinnad, kuid otsingud võtsid kokku aega kaks kuud. “Läbirääkimisi korraldasid suures osas meie kohalikud juhid, tõrkeid ei esinenud ning koostöö oli algusest peale kiire, korrektne ja sõbralik,” rääkis Johanson. “Küll aga pean märkima, et hinna kauplemine eriti Leedu kinnisvaraärimehega on paras pähkel pureda ning võib aega võtta tunde,” lisas ta.
    Cargobusi juhid puutusid Riias kokku ka ühe üllatusliku probleemiga, kui tekkis vajadus muuta ettevõtte juriidilist aadressi. Johansoni sõnul osutus selle vormistamiseks vajalike korrektsete dokumentide kättesaamine rendile andjalt oodatust keerulisemaks ja aeganõudvamaks.
    Küsimusele, kas välisriigi firmat ärikinnisvara rentimisel kuidagi ka umbusaldatakse, vastas Veskioja, et loomulikult soovivad Rootsi üürileandjad lepingupartneriks Rootsi ühingut, millele kohalduks Rootsi seadused ja täitevmenetlus.
    Kuna välisühingutega tehingusse minekust keeldumine on Rootsis tavapärane, võib juhi sõnul tekkida vajadus Rootsi ühingu registreerimise järele, mille puhul käendab sõlmitud üürilepingut emaettevõte. Samas möönis ta, et Eesti taust on problemaatiline pigem kaubanduspindade leidmisel. “Eriti keeruline on end tõestada krediidireitingu puudumisel lühikese ajalooga Rootsi ühingul, mille juhtkond ja osanikud on välisriigis,” lausus Veskioja.
    Lepingulise kliendiga ollakse Rootsis Veskioja sõnul professionaalsed ja teenuse kvaliteet võib olla isegi parem kui Eestis.
    Johanson ütles Läti ja Leedu kohta, et eestlastel on seal sageli isegi usaldusväärsem maine kui mõnel kohalikul. “Läbirääkimistel tuleb alati jutuks vastaspoole reis kusagile Eestimaa kaunisse paika ja see meeldiv mälestus soojendab suhteid,” kinnitas ta.
     
    Tasub teada
    Probleemid, millega Cargobus Lätis-Leedus kokku puutus
    Klientide parkimise korraldamine ja tähistamine võib eeldada lisanupukust, kui ­üürile andja annab küll vabad käed, aga ei ole just liiga abivalmis.Kesklinnas hoone välis­ilme uuendamine võib nõuda suurt hulka keerulisi ja aeganõudvaid kooskõlastusi.Hoonele reklaamide paigutamisel võivad olla seadustest tulenevad või muinsuskaitselised piirangud.
    Allikas: Kadri Johanson
     
    Üks küsimus
    Kust leida infot välisriikide äripindade kohta?
    Irene Surva-Lehtonen, EASi Soome ekspordikonsultantKui Eesti ettevõte otsib sobivat ärikinnisvara Soomes, siis soovitan vaadata internetist  www.toimitilat.fi, või pöörduda nendes küsimustes kinnisvarabüroode poole. Helsingi piirkonna äripindade kohta infot leiab ka Helsingi linna kinnisvaraameti kodulehelt www.hel.fi/hki/kv/fi/palvelu-+ja+toimitilat.
    Ivar Veskioja, 1Office Grupp tegevjuhtSelge ärisoovi korral võib abi küsida kaubanduskojast ja EASist. Väikeste pindade leidmiseks sobib www.matchoffice.com ja www.allakontorshotell.se.Sajast ruutmeetrist suuremate pindade puhul on hea teada soovitud asukohta ning seejärel leida sobivate ärimajade esindajate kontaktid interneti abil.
    Mika Sucksdorff, Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liigeSoomes soovitan linke www.colliers.fi või www.toimitilat.fi. Rootsis www.colliers.se või www.joneslanglasalle.se.
    Hele Lõhmus, Eesti Kaubanduskoda Lätis projektijuhtÜldjuhul otsitakse äripindu üldtuntud kinnisvarafirmade või internetiportaalide www.city24.lv kaudu.Meie suunamegi ettevõtjaid sobivaid äripindu otsima kas internetist või esitama konkreetse soovi kinnisvarafirmasse, kes otsib äripinna vastavalt kliendi soovile ja olenevalt kliendi vajadusest.
     
    Taust
    Soovitused äripinna rentimiseks
    1. Detailid – küsi üle ja uuri läbi kõik oma äri või ruumi eripäraga seotud detailid. Cargobusi puhul oli selleks näiteks klientide lühiajalise parkimise või öise kauba laadimise nüansid.2. Lisakulud – kindlasti välja selgitada kõik võimalikud lisakulud ning küsida näha varasemaid suve- ja talveperioodi lisateenuste ja -kulude arveid.3. Leping – kohalikes lepingutes võib leiduda eripärasid, seega kindlasti varuda kannatust ka nn väikese kirja lugemiseks. Lisaks pöörata tähelepanu lepingu lõpetamise tingimustele.4. Ehitus – kui tulenevalt äri eripärast on ruumide juures või seotud aladel tarvis midagi muuta-ehitada, siis leppida kokku, kes selle eest maksab ja mis saab tehtud muudatustest pärast rendisuhte lõppemist.5. Kohalik esindaja – läbirääkimiste käigus tuleb kasuks oma kohaliku esindaja kaasamine.6. Turu eripärad – tuleb ennast kursi viia sellega, kuidas kohalikul turul toimida. Hea oleks rääkida paari esindajaga, käia kohapeal, et saada selgeks, milline on teie jaoks parim lahendus.
    Allikas: Kadri Johanson, Mika Sucksdorff
  • Hetkel kuum
Dmitri Fefilov: mida rohkem edasi, seda ohtlikumaks läheb
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Euroopa Keskpank jättis eile ootuspäraselt intressimäärad muutmata – ja seda hoolimata euroala majanduse väga süngest olukorrast ja peaaegu ideaalsele tasemele jõudnud inflatsioonimäärast. Kuid tundub, et kriis pole piisavalt tugev, et EKP jõulise otsuse ära teeks, kirjutab börsitoimetaja Dmitri Fefilov.
Suur analüüs: üks vana strateegia aitab laisal investoril turgu edestada
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Investorid otsivad pidevalt head strateegiat, et anda oma portfellile hoogu. Üks lihtsamini mõistetav on Dow’ koerte strateegia, mis sobib laisemale investorile.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Nädala lood: lennujaamas valitseb aastaid üks firma, linnaasutuses paljastati bardakk
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Lõppeva nädala olulisemate lugude hulka sattusid nii Tallinna linnasutuse kohta tehtud audit, lennujaamas ligi kümme aastat miljonite eest koristustöid endale haaranud üks firma ja Äripäeva investoriküsitlus.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eesti 200 saab Tallinnas kaks abilinnapea kohta
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Tallinna linna uues võimukoalitsioonis saab erakond Eesti 200 kaks abilinnapea kohta.
Vene teetootja teeskleb tootmist Lätis, eestlased müüvad ja kehitavad õlgu
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”
“Meile teatati, et meil on võimalik võtta Läti firmast, kes toodab, ja kuna tarbija on oodanud seda teed, siis ma ei näinud mingit probleemi, miks ei võiks osta Läti firmast ja Eestis müüa.”