President Ilves: viis küsimust, mis aitavad Eestit edasi

Olles jõudnud meie praegusele arengutasemele, ja arvestades tänase Euroopa üldist majanduslikku keskkonda ning rahvastikuprotsesse, ei saa me oodata kriisieelse aja hüppelise arengutempo jätkamist, see tähendab, et me peame tegema valikuid – see võib tähendada ka loobumisi, varasemate lootuste ja ootuste ümbermõtlemist, möönis Ilves Eesti Koostöö Kogu korraldatud konverentsi "Eesti kui väikeriik" avakõnes.

Tema sõnul tasub pettumuse kõvahäälse väljendamise asemel rahulikult küsida, mida Eesti vajab, mida me suudame veel ära teha ja kui palju oleme nõus selle nimel pingutama. Presidendi hinnangul tähendab valikute tegemine igapäevaseid vastuseid lihtsatele küsimustele:

"Kas mingisugune kõrgharidus võimalikult paljudele, või maailmatasemel kõrgharidus parimatele ja hea, kaasaegne kutsealane ettevalmistus kõigile soovijaile?

Kas esimese klassi maantee ülesõitude, müraseinade ja põdrasildadega tempoga kuus kilomeetrit aastas ja viis euromiljonit kilomeetris, või kiiremini teostatavad lihtsamad lahendused?

Kas uued saatkonnad ja diplomaadid mõjukamaks muutuvates riikides üle maailma või hoopis lisajõud meile majanduslikult tähtsatel lähiturgudel ja Brüsselis?

Kas uued, aga ühetaolised omavalitsusüksused vanade ülesannetega, või vanad, kuid erinevad vallad ja linnad, mille roll on tänaseid olusid arvestades uuesti läbi mõeldud?

Kas solidaarne ühetaolisus maksude ja toetuste osas või keerukam, vajadustepõhine süsteem?"

Ilvese kinnitusel ei tule neis näidetes valida õige ja vale, halva ja veel halvema vahel, vaid teha valikuid, mis vastavad kõige paremini Eesti võimalustele ja vajadustele.

Eesti väiksus pole tema sõnul puue. "Kui me end just ise väikeseks, see tähendab suutmatuks ja vähetähtsaks ei mõtle," lisas ta. "Väiksus, ka riigi ja ühiskonna jaoks, võib olla koguni eelis, eriti tänapäeva tehnoloogiliselt arenenud ühiskonnas, kus ollakse mures, et masinad võtavad inimestelt töö ning mil suurus pole enam tingimata konkurentsieelis," ütles riigipea, lisades: "Väiksus tähendab võimalust olla paindlik ja kiire. Olla innovatiivne, proovida julgelt uusi lahendusi, nagu me oleme teinud oma e-riigiga. Ja olla kogukondlik – igale inimesele kättesaadav".

Dünaamilises väikeriigis on Ilvese sõnul võimalik jõuda igaüheni. "Meil on võimalik mõelda ühised otsused loogiliselt läbi ja arutada neid omavahel. Meil on võimalik teha vajalikke muutusi kiiresti ja inimlikult," lisas ta. Väiksusest saab Ilvese sõnul probleem siis, kui me jääme paigale, muutume liiga mugavaks.

Presidendi kinnitusel on olnud otsustamatust ja tegevusetust, mis Eesti väiksuses, ja paraku ka väikluses, võimenduvad. "Administratiivjaotus, halduskoormus, sisserändepoliitika ja hariduskorraldus on mõned valdkonnad, kus olemasolevad lahendused ei toimi täna enam piisavalt hästi. Aga uusi, mõistlikke ja kestlikke lahendeid ega kokkuleppeid ei ole," tõdes ta.

"Liigses stabiilsuse lootuses oleks suur viga peletada eemale neid, kes mõtlevad teistmoodi ja pakuvad lahendusi, mida pole nähtud Soomes, Saksamaal ega võib-olla veel mitte kusagil. Kõik teemad peavad olema laual. Eesti vajab ideid rohkem kui ideoloogiaid," sõnas riigipea konverentsil "Eesti kui väikeriik".