• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hobi. Treenides tervisemurede vastu

    Sügise hakul ja pimedate aegade saabumisel kolivad paljud trennihuvilised looduse keskelt sise­ruumidesse. Lihtne on võtta tööle kaasa spordi­kott ja pärast pikka päeva sammud otse spordisaali seada – hea enesetunde ja tervise tugevdamise nimel on vaja ainult killukest motivatsiooni.

    Ettevõtte Dunlop Hiflex bürootöö koordinaator Rita Eluri on tervisespordiga regulaarselt tegelenud juba aastaid. Tööst tingitud istuva elustiili pärast valutas tal pidevalt selg ja piinasid põletikud turjas.
    Ta otsustas, et on aeg alustada sportimisega ja nüüd, mitu aastat hiljem, on ta kindel, et just see kergendas tema tervisemuresid ja tugevdas immuunsust. “Enam ei haigestu ma iga kord, kui keegi mu lähedal aevastab või köhib,” sõnas ­Eluri. Tema jaoks ongi tervis peamine põhjus ja motivatsiooniallikas, miks ikka ja jälle spordiklubisse minna.
    Eluri püüab sportimas käia vähemalt kolm korda nädalas, aga mida vihmasemaks ja koledamaks ilmad muutuvad, seda sagedamini viib tee spordisaali. Mõnikord koguni viiel korral nädalas.
    “Sügiseti käin kõige tihedamini rühma­treeningutes. Sellise pimedusega pole huvi väljas viibida,” märkis ta. Talvel püüab ta peale spordi­klubi külastamise käia veel suusatamas ja suvel looduses ujumas.
    Vaheldus säilitab treeningute põnevuse. ­Eluri lähtub treeningute valimisel vaheldusrikkusest. “Teen peaaegu kõike, näiteks StepFatburni, kõht-selg-tuharat, vesiaeroobikat ja muud,” loetles ta. “Mulle meeldib, et erisugused stiilid toovad treeningkavva vaheldust nii meelele kui ka kehale,” lausus Eluri.
    Vahelduseotsing paneb teda tihti spordiklubi uusi treeninguid proovima. Meritoni spordi­klubi liikmena proovis ta viimati näiteks saunajoogat ja TRX Cardiot.
    Eluri ütlust mööda on TRX-treeningutes teist­sugune see, et harjutused haaravad kõiki lihaseid ja tugev lihastreening vaheldub pulssi tõstvate harjutustega. Tema arvates muudabki treeningu huvitavaks see, et seal on vaja head tasakaalutunnetust ja lihaste pingutust.
    Saunajooga seevastu venitab lihaseid ja vabastab meeled. “Umbes 50kraadises saunas tehtud harjutused vabastavad lihased pingetest,” selgitas Eluri.
    Treenimine nõuab järjepidevust. Meritoni spordi­klubi juht Kärt Jalajas märkis, et kui suvel soojade ilmadega treenitakse rohkem metsaradadel, kergliiklusteedel ja võimlemisplatsidel, siis talveks kolivad paljud spordisaali. Eriti hakatakse rühmatreeningute vastu huvi tundma uue aasta alguses ja rannahooaja lähenedes. “Siis on treeningtundide täituvus vaat et kahekordne,” märkis Jalajas.
    Jalajas rõõmustab, et sel hooajal on üha enam märgata inimeste teadlikku sportimist, kus pööratakse tähelepanu treeningu mitmekesisusele. “Hea meel on näha rohkem jõusaalis käijaid rühmatreeningutes ja vastupidi,” ütles ta.
    Jalajase sõnul on oluline, et inimesed tuleksid treenides oma mugavustsoonist välja. Kasulik on tõsta koormust, muuta harjutusi ja treeningmahtu ning proovida aeg-ajalt midagi uut.
    Treeningute alustamise juures on tema sõnul olulisim varuda kannatust ja anda kehale ­aega muutustega toime tulla. “Täiesti mõistetav on sportimisest eemal olnud inimeste teadmatus ja hirm uue alguse ees,” märkis ta. Seega soovitab ta alustada pigem rahulikult ning julgustab inimesi küsima abi ja nõu kas treenerilt või oma arstilt.
    Samuti on oluline treenida järjepidevalt. “Kurb tõdeda, kuid spordiklubides käib inimesi, kes alustavad aasta jooksul vaat et isegi kolmel korral treenimist täiesti algusest,” sõnas Jalajas.
    Tema ütlust mööda kiputakse alustama liiga suure hooga – võetakse osa mitmest treeningust päevas ja nii mitu nädalat järjest. Väsimuse ilmnedes kaob aga motivatsioon ja tihtipeale jäetakse asi hoopiski katki. “Sellistel juhtudel ollakse arvamusel, et treeningutele sisse jäetud paus ja “laiskus­periood” on vaja ruttu tagasi teha, ning kõik kordub sama rutiiniga,” märkis Jalajas.
    Trenni valides peab lähtuma eesmärkidest. Spordiklubi Reval-Sport spordijuht Ülle Ptšelovodova lausus, et suure tuhinaga treenimist alustades on oluline kuulata oma keha. Näiteks soovitab ta alustajatel jõusaalis sooritada harjutusi kergemate raskustega ning teha rohkem kordusi.
    Ptšelovodova sõnul tuleb treeninguid valides lähtuda seatud eesmärkidest, olgu nendeks painduvuse, koordinatsiooni või mõne muu kehalise võime arendamine või lihasmassi kasvatamine.
    Kui õige treening on leitud, on kasulik seada uued sihid. “Mõistlik on seada lühiajalised ja käega katsutavad eesmärgid,” märkis Ptšelovodova.
    Tema ütlust mööda ei tasu ühegi treeningu kasuks või kahjuks otsustada kohe pärast esimest korda. “Minu kogemus näitab, et ühte asja võiks proovida mitu korda. Tihti on juhtunud, et miski, mis esimesel korral ei meeldinud, osutub aja möödudes sobivaks treeninguks,” ütles ta.
    Ptšelovodova märkis, et igaühele jõukohased ja soovitatavad treeningud on kardiomasinatega, sest neil saab ise koormust valida ja nii areneb ­aeroobne vastupidavus ehk võhm. Sellised masinad on näiteks jooksulint, ellips ehk suusatamist imiteeriv masin ja sõudeergomeeter. “Kui kogemused on väiksemad, siis rühmatreeningutest võiks alustajale soovitata näiteks BodyPumpi, pilatest, vesiaeroobikat ja spinningut ehk sõitu sisejalgrattal,” ütles ta.
    Uute treeningute vastu kasvab huvi aegamisi
    Spordiklubid täiendavad rühmatreeningute valikut küll pidevalt, kuid nende menukus ei kasva üleöö.
    Spordiklubi Reval-Sport spordi­juhi Ülle Ptšelovodova ütlust mööda leidub rühmatreeningute vastu huvi aasta läbi, ent sügisest on märgatavalt suurenenud striding-tundide täituvus. Tegu on alles hiljuti treeningkavva toodud alaga ja ­Reval-Sport on ainus koht Eestis, kus seda saab harrastada.
    Matkamine kõnnirajal. Striding ehk matkamine kõnnirajal on treening, kus kõnnitakse spetsiaalsete mehhaaniliste kalde all olevate kõnnilintide peal. “Lint liigub edasi vaid siis, kui seda enda jõul edasi lükata, treening tagab koormuse kogu kehale,” selgitas Ptšelovodova.
    Lisaks striding’ule on Reval-Spordi rühmatreeningute sekka hiljuti lisandunud postitants, Piloxing, BodyVive ja Tiibeti jooga.
    Meritoni spordiklubi juhi Kärt Jalajase sõnul on nende kõige uuemad trennid fitnessimaailmas tuntust koguvad TRX Cardio ja saunajooga. “Huvi treeningute vastu on küll suur, kuid inimesi on vaja veel julgustada neid proovima,” märkis Jalajas. Tema ütlust mööda pelgavad uusi treeninguid enim eakamad naised.Jalajas lisas, et nende klubis saab ühes TRX Cardio treeningus osaleda korraga vaid kaks ja saunajoogas viis inimest, et treeneril jääks aega kliente personaalselt abistada ja tagada rahulik õhkkond.
    Uut moodi zumba. Veel alustati Meritonis sügishooajal stripp­aeroobikaga treener Jelena Kobjakova juhendamisel ja zumba­treener Jorge Hinojosa käe all ZumbaSentao treeningutega. Seal sooritatakse liikumisi toolidel. “Sedasi tugevdatakse ja stabiliseeritakse kere keskosa ja arendatakse tasakaalu ning südame tööd,” selgitas Jalajas.
     
    Hind
    Spordiklubi kuukaarti Tallinnas alla 45 euro ei saa
    Meritoni spordiklubi Tallinnas, ühe korra rühmatreening ­8 eurot, kuukaart aastase liitumisega 65 eurot.
    Reval-Sport spordiklubi Tallinnas, kahe tunni pääse 9 ­eurot, kuukaart 45 eurot.
    CitySpa Tallinnas, üks spordiklubi külastus 22 eurot, täis­pakett aastase liitumisega 130 eurot kuus.
    MyFitnessi spordiklubide ühe korra treening 13 eurot, kuukaart Tallinnas 52 eurot (Viru Keskuses 58 eurot). Tartus kuukaart 47 eurot, Narvas, Viljandis ja Pärnus 39 ­eurot.
    Spordiklubi Sparta Tallinnas, ühe korra pilet 8 eurot, kuukaart 59 eurot.
    Kalev SPA Tallinnas, kolme tunni pilet 13,90 eurot, kuukaart 85 eurot.
    Scala Fitness Club Tallinnas, ühe korra külastus 9 eurot, kuupakett 55 eurot.
    Artic Sports Club Tallinnas ja Tartus, ühe korra külastus 13 eurot, kuus kuud kehtiv 26 korra kaart 250 eurot.
    Allikas: ettevõtete kodulehed
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Elektriautotootjad SECiga pahuksis
USA Väärtpaberi-ja Börsikomisjon (SEC) on nii Tesla kui ka Lucid Motorsi uurimise alla võtnud, vahendab Yahoo Finance.
USA Väärtpaberi-ja Börsikomisjon (SEC) on nii Tesla kui ka Lucid Motorsi uurimise alla võtnud, vahendab Yahoo Finance.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Tööstur: tootjad peaksid julgemalt hindu tõstma
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".