Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Automaks pole Ligi eraasi
Riigieelarve tasakaalustamine pole ülesanne, mille eest rahandusminister Jürgen Ligi peab üksi seisma ja vastutama. Ligi partei- ja koalitsioonikaaslastel, kes firmaautode maksumuudatuste eelnõu tagasivõtmisega eelarvesse augu lõid, tuleb välja käia toekamaid katteallikaid kui Kreeka võlakirjade intressitulu tagastamata jätmine või lisadividendid riigifirmadest, mida justkui saab ja siis jälle ei saa augu katteks kasutada. Sest auk on päris.
Euroopa Komisjon kirjutas hiljuti Eesti kohta, et muu Euroopaga võrreldes on tööjõud ja juba ka tarbimine kõrgelt maksustatud. Siit on täiendavat maksutulu raske leida. Autode maksustamisest nenditakse, et uute autode park on Eestis kõige esinduslikum ja teiste riikidega võrreldes suurim saastaja, kuid maksuhooba, mis inimeste käitumist muudaks, pole otseselt rakendatud. Kütuseaktsiis üksi ei näi mõjuvat.
Kõik maksud pole saatanast. Ligi on Euroopa Komisjoni autode maksustamise ettepanekuid tuliselt tõrjunud, viidates Eesti hajaasustusele. Niisamuti kui varamakse, väites, et selleks oleme alles liiga vaesed. Kuskilt peab aga ka Eesti riik maksutulu saama, kõik maksud ei saa olla saatanast.
Kokkulepe on keerulisem, kui populaarsuspunktide nimel on maha mängitud näiteks maamaks kui võimalus eelarve tulubaasi laiendada maksuallikaga, mis riigist jalga lasta ei saa ja tooks tulu moel, mis majandust ei kahjusta. Või kui ikka on alles eluasemelaenude intressisoodustus, ehkki Euroopa Komisjon hoiatab juba uue kinnisvara/laenuralli eest. Või kui nui neljaks peab tulumaksumäära kärpima, ehkki OECD soovitab selle asemel tõsta maksuvaba miinimumi, et eelkõige madalapalgaliste makse kergendada.
Eesti ei pea autodelt rohkem maksutulu kasseerima põhjusel, et muu Euroopa seda teeb. Mullu valminud raporti “Tax Reforms in EU Member States 2012” järgi olid vaid Eesti ja Leedu, kes seda võimalust ei kasutanud. Lätis tögatavat Eestit autode offshore’iks.
Automaks tuleb lõpuks niikuinii. Samas: miks ikkagi peab ettevõtjal auto soetamine soodsam olema kui eraisikul – ja mida uhkem auto, seda suurem vahe. Lisaks oli käibemaksumuudatuste eelnõu seletuskirjast lugeda, et aasta alguses oli Eestis 5600 ettevõtet, mille mullune käive oli alla 1000 euro, kuid mille omanduses oli keskmiselt 1,3 sõidukit.
Praegu on kriitikatorm puhkenud ennekõike kiirustamise pärast. Minister pakub aruteludeks kevadeni ajapikendust. Ärgem siis raisakem seda aega rahandusministri persooni materdamisele. Eelarvet ei aita see kuidagi.
Viimaks, kui automaksu rahandusminister Jürgen Ligi ajal ei tule, siis tuleb see mõne järgmise ministri ajal, kelle isik debatti ära ei kaaperda.