Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti on ELi eelarvest suurima kasu saaja

    Euroopa Komisjon avaldas eelmisel teisipäeval ELi liikmesriikide netotulude ja kulude vahe aastal 2012, Eesti on ELi eelarvest suurim kasu saaja.

    Eesti sai Euroopa Liidu 2012. aasta eelarvest netotulu 785,3 miljonit eurot, mida on 434,9 miljonit enam kui möödunud aastal. 2011. aastal sai Eesti ­Euroopa Liidu eelarvest 350,4 miljonit eurot.
    ELi suurimad netorahastajad SKPst 2012 olid: Rootsi (–0,46 protsenti) ja Taani (–0,45 protsenti). Saksamaa netoosakaal rahvamajanduse kogutulust (SKPst) oli –0,44 protsenti ja Prantsusmaal  –0,40 protsenti.
    2012. aasta keskmine netorahastajate positsioon  oli –0,36 protsenti rahvamajanduse kogutoodangust (SKTst).
    Suurimad netorahasaajad proportsionaalselt rahvamajanduse kogutoodangust oli Eesti (4,84 protsenti), Leedu (4,82 protsenti) ja Läti (4,29 protsenti).
    Poola saak kõige suurem. Summaarselt on suurim kasu saaja Poola, kes saab pärast oma panuse maksmist ELi eelarvest samas suurusjärgus, mis Saksamaal tuleb lisaks maksta. Poola sai 2012. aasta eelarvest 11 997 miljonit eurot, Saksamaa netorahastus eelarvesse oli 11 953 miljonit eurot.
    2013 aasta ELi eelarve finantsraamistiku läbirääkimised on lõpetatud ning selle võtab ­Euroopa Liidu nõukogu lähiajal vastu. Finantsraamistikuga määratakse kindlaks iga-aastased kulukohustuste piirmäärad.
    2012. aasta ELi eelarve omavahendite määr oli 129 429,8 miljonit eurot, teised tulud on 8 613,8 miljonit eurot ja 1 497,0 miljonit eurot on üle kantud eelarve ülejääk eelmisest aastast.
     
    Mis on mis
    EL rahaasjad
    Netorahastaja – riik, kes maksab rohkem, kui ise saab. Netorahasaaja – riik, kes saab rohkem, kui ise eelarvesse maksab.
  • Hetkel kuum
Paul Künnap: Soome ja Rootsi võidujooks terase pärast annab Eestile õppetunde
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Rohepöördest tingitud tööstuse ümberorienteerumise ja ka ümberpaiknemise ajaaken ei ole lõputu. Kes esimesena suudab vajalikud investeeringud teha ja enda juurde meelitada, on järgnevateks kümnenditeks võitja, kirjutab värske näite põhjal advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.
Balti aktsiad jätkasid tõusulainel
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Neljapäeval sai sel nädalal alanud Balti aktsiate tõus jätku, kui Balti koondindeks Baltic Benchmark kerkis 0,36%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Teabevara on nagu ülikool
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
„Teabevara tunnis“ saad piiluda teabevara köögipoolele.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Tesla plaan keskenduda odavamatele sõidukitele kergitas aktsia hinda
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Tesla avaldas eile plaani, mille kohaselt hakatakse tootma soodsamaid sõidukeid juba selle aasta lõpus. Tootmine hakkaks toimuma olemasolevates tehastes, mis lööb plaani segamini seoses Mehhikosse ja Indiasse kavandatavate uute tehastega. Pärast seda teadet on Tesla aktsia hind hakanud taas tõusma.
Raadiohommikus: järeldused, mida investor peaks tegema tulemuste nädalast
Võtame börsivaatleja ja investori Aivar Õepa kaasabil kokku suure tulemuste nädala ookeani taga. Milliste ettevõtete tulemused vastasid turgude ootustele, millised valmistasid pettumise ja kuidas tuleks investoritel saadud info valguses oma portfelle sättida? Mis ootab ees suure seitsmiku aktsiaid?
Võtame börsivaatleja ja investori Aivar Õepa kaasabil kokku suure tulemuste nädala ookeani taga. Milliste ettevõtete tulemused vastasid turgude ootustele, millised valmistasid pettumise ja kuidas tuleks investoritel saadud info valguses oma portfelle sättida? Mis ootab ees suure seitsmiku aktsiaid?
Reformierakonna ärimehega seotud kinnisvaraplaan Viimsis tehti kohtus pihuks ja põrmuks
Reformierakonna poliitiku Märt Vooglaiu äripartneri kinnisvaraarendus sai kohtus punase tule ja suure tõenäosusega tuleb Viimsi vallal paksu pahandust tekitanud detailplaneering kehtetuks tunnistada.
Reformierakonna poliitiku Märt Vooglaiu äripartneri kinnisvaraarendus sai kohtus punase tule ja suure tõenäosusega tuleb Viimsi vallal paksu pahandust tekitanud detailplaneering kehtetuks tunnistada.