Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti on ELi eelarvest suurima kasu saaja

    Euroopa Komisjon avaldas eelmisel teisipäeval ELi liikmesriikide netotulude ja kulude vahe aastal 2012, Eesti on ELi eelarvest suurim kasu saaja.

    Eesti sai Euroopa Liidu 2012. aasta eelarvest netotulu 785,3 miljonit eurot, mida on 434,9 miljonit enam kui möödunud aastal. 2011. aastal sai Eesti ­Euroopa Liidu eelarvest 350,4 miljonit eurot.
    ELi suurimad netorahastajad SKPst 2012 olid: Rootsi (–0,46 protsenti) ja Taani (–0,45 protsenti). Saksamaa netoosakaal rahvamajanduse kogutulust (SKPst) oli –0,44 protsenti ja Prantsusmaal  –0,40 protsenti.
    2012. aasta keskmine netorahastajate positsioon  oli –0,36 protsenti rahvamajanduse kogutoodangust (SKTst).
    Suurimad netorahasaajad proportsionaalselt rahvamajanduse kogutoodangust oli Eesti (4,84 protsenti), Leedu (4,82 protsenti) ja Läti (4,29 protsenti).
    Poola saak kõige suurem. Summaarselt on suurim kasu saaja Poola, kes saab pärast oma panuse maksmist ELi eelarvest samas suurusjärgus, mis Saksamaal tuleb lisaks maksta. Poola sai 2012. aasta eelarvest 11 997 miljonit eurot, Saksamaa netorahastus eelarvesse oli 11 953 miljonit eurot.
    2013 aasta ELi eelarve finantsraamistiku läbirääkimised on lõpetatud ning selle võtab ­Euroopa Liidu nõukogu lähiajal vastu. Finantsraamistikuga määratakse kindlaks iga-aastased kulukohustuste piirmäärad.
    2012. aasta ELi eelarve omavahendite määr oli 129 429,8 miljonit eurot, teised tulud on 8 613,8 miljonit eurot ja 1 497,0 miljonit eurot on üle kantud eelarve ülejääk eelmisest aastast.
     
    Mis on mis
    EL rahaasjad
    Netorahastaja – riik, kes maksab rohkem, kui ise saab. Netorahasaaja – riik, kes saab rohkem, kui ise eelarvesse maksab.
  • Hetkel kuum
Statistikaamet vastab kriitikale: kuidas kujuneb elektrihinnaindeks?
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Elektrihinnaindeksi arvutamist mõjutab ka riigipoolne sekkumine, muutust hinnaindeksis näeme peagi, selgitab statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski vastukajana Äripäeva “Makromaania” uudiskirjale.
Tuuleaktsiatele hakkas puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pindi näeb kinnisvaras virgumise märke
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.