• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uut kaubanduspinda mahub turule veel küll

    Eestis ei ole mingisugust põhjust hakata riiklike keeldude ja käskudega kaubanduspindade arvu reguleerima. Seda välja pakkudes unustatakse, et riiklik sekkumine moonutab isegi õilsate kavatsuste puhul vaba turgu ja selle toimimist.

    Sellest, et kaubanduspinda on liiga palju ja turule rohkem ei mahu, on räägitud juba 2004. aastast, mil lehtedes ilmusid artiklid Ülemiste keskuse hädadest ja Viru keskuse ootustest. Tegelikult on aga kaubanduspinda aina juurde tulnud ja suures osas on tegu olnud kasumiga opereerimisega. Loomulikult on olnud turuosalisi, kes erinevatel põhjustel “mängust” välja kukuvad, kuid jaeturg tervikuna on nende aastatega kasvanud peaaegu kaks korda: 2004. aasta 2,3 miljardilt eurolt 4,3 miljardile 2012. aastal.
    Normaalne asjade käik. Ka praegu mahub uut kaubanduspinda turule veel küll ja küll. Juhtub lihtsalt see, et teatud ülitiheda konkurentsiga piirkondades väheneb kindlasti seniste pindade tootlikkus, mis viib aja jooksul omakorda ebaefektiivsete pindade sulgemiseni või nende sihtotstarbe muutumiseni. See on täiesti normaalne asjade käik, mida kõikjal maailmas pidevalt ette tuleb.
    Tööjõu puudus on meil tegelikult näiline, kui pidada silmas tööjõu kasutamist. Praegu on kaubanduses tööga hõivatuid u 80 000, neist u 43 000 töötab jaekaubanduses. Samal ajal on valitsussektoris töötajaid 117 000 ja kogu avalikus sektoris 138 500. Siinkohal on paslik öelda, et Eesti näitajad on OECD riikide keskmisest näitajast märksa kõrgemad – kui meil on tööhõives osalejatest tervelt 19,4% seotud valitsussektoriga, siis OECD keskmine näitaja on 15,5%. Kui me aja jooksul viime oma näitaja keskmisele tasemele, siis vabaneb tegelikku lisaväärtust loova töö jaoks u 26 000 inimest.
    Hõivatute arv kasvab. Jaekaubandus ja kaubandus tervikuna otsib pidevalt efektiivsuse tõstmise võimalusi, ent tõenäoliselt kasvab sektoris hõivatute arv ka edaspidi. Aja jooksul muutuvad vaid töökohustused ja suureneb töötasu. Seni on palk näiteks müüjate puhul kasvanud keskmiselt 5-6% aastas ja kasv kindlasti jätkub. Sealjuures on kõigil tegusatel, ärksatel ja tublidel inimestel kaubanduses võimalus üsna kiireks karjääriks. Mitte iga sektor ei saa sellist vekslit välja anda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.