3. detsember 2013 kell 21:00

Ravimitootjate koodeks karmistub

Uuel aastal muutub Eesti Ravimitootjate Liidu ­eetikakoodeks. Ehkki selle peamine muudatus rakendub praktikas alles kolme aasta pärast, toob see rohkem valgust ravimifirmade ja tervishoiutöötajate vahelistesse suhetesse, kirjutas Meditsiiniuudised.

2016. aastal rakenduv muudatus näeb ette, et kõik lepingulised suhted arstide ja teiste tervishoiutöötajate ning ravimitootjate vahel, sealhulgas konsultatsiooniteenuste, loengute ja muud tasud, tuleb ravimifirmadel avalikustada. Esimest korda tuleb need andmed esitada seega 2015. aasta põhjal.

Ravimitootjate liidu nõukogu esinaine ja ravimi­firma Sanofi-aventis Estonia OÜ juht Piret Sell selgitas, et ravimitootjad avalikustavad need andmed konsolideeritud kujul iga ravimi kohta. Iga lepingu maksumust eraldi ei avaldata. “Kindlasti suurendab see ravimitootjate ja tervishoiutöötajate vaheliste suhete läbipaistvust,” sõnas Sell. Samas lisas, et individuaalsete lepingute avaldamist tema siiski õigeks ei pea, sest lõputu arstide rahakoti analüüsimine meedias on ebaterve ja oma vabast ajast loenguid pidavad arstid ei ole neid solvanguid ära teeninud.

AstraZeneca Eesti OÜ juhi Mart Levo sõnul on tegu olulise muudatusega, mis aitab maha võtta ühiskonnas praegu olevaid pingeid. “Läbipaistvus ravimitootjate ja arstkonna vahelistes rahalistes suhetes vähendab kahtlemata levinud eksiarvamusi ning põhjendamatute eelduste võimalusi,” lisas Levo.

Kingituste keeld. Teine tähelepanuväärne muudatus, mis rakendub peatselt kõikides Euroopa riikides, on kingituste keeld. Ravimitootjate liidu juhi Riho Tapferi sõnul on koodeksi järgi lubatud otseselt ravitööga seotud teabematerjalid ja õppevahendid, mida ravimitootja võib turunduse tarbeks tervishoiutöötajatele küll jagada, aga nende hind ei tohi ületada 6,4eurost piirväärtust. ­Pärit on see piirsumma ravimiseadusest kui kingituse ülempiir, koodeksis laieneb see aga muu hulgas ka teabematerjalidele ja muudele meditsiiniliselt kasutatavatele tarvikutele, mida võib tervishoiutöötajale anda.

Piret Sell lisas, et ehkki Eesti ravimiseaduses on sarnased reeglid olnud juba ammu, peitub väike erinevus peitub siiski tõlgenduses, mis täpselt on tööga seotud kingitus. “Seni on pastapliiatsid ja märkmepaberid olnud lubatud, aga uutes eetikareeglites on spetsiaalselt välja toodud, et ka neid ei või enam arstidele anda,” selgitas ta.

Sell lisas, et ehkki ravimitootjad on seaduses toodud 6,4eurose hinnapiiriga praeguseks juba harjunud, võiksid meditsiinikirjandus ja erialased ajakirjad tema isikliku hinnangu järgi olla lubatud siiski hinnast hoolimata. “Kui selline kingitus arsti ravimivalikut muudab, siis on see väga tore, ning mida paremini on arst kursis oma eriala arenguga, seda parem patsientidele,” leidis ta.

Uuenenud ­eetikakoodeksis seatakse selge määratlus ka sellele, kus läheb mõistlik piir tervishoiutöötajate toitlustamisel. Riho Tapferi sõnul on ravimitootjate liit võtnud seisukoha, mis ootab detsembri algul siiski veel üldkogu kinnitust, et ­Eestis ei tohiks see söögile-joogile tehtav kulutus  ületada 40 ­eurot inimese kohta.

See nõue kehtib Tapferi sõnul nii seminaride, konverentside, koolituste, aga ka muude selletaoliste sündmuste ajal toimuva toitlustamise kohta, kusjuures Euroopa Ravimitootjate Assotsiatsiooni nõue on, et neid piirväärtusi peab arvestama riigi sees. “Seega näiteks kui Rootsi ravimitootja esindus korraldab seminari Eestis, siis peab arvestama meie koodeksi piirväärtust ja vastupidi,” lisas ravimitootjate esindaja.

Eesmärk läbipaistvus. “Kõikide muudatuste eesmärk on olla võimalikult läbipaistev ja et enese­regulatsiooni põhimõtted oleksid Euroopas, ja mitte ainult, võimalikult ühetaolised kõikides riikides. Kõik  suhted tervishoiutöötajate ja apteekritega  peavad olema läbipaistvad, selgelt piiritletud ja avalikult ka nähtavad,” ütles Tapfer.

Tapfer möönis, et koodeksisse tehtavad muutused on üsna ulatuslikud. Küsimusele, kas sellised turunduspiirid tootjaid ahistama ei hakka, vastas liidu juht, et ahistamiseks seda kindlasti lugeda ei saa. “Kui meil midagi varjata ei ole, siis ei ole meil ka põhjust neid muutusi peljata,” rõhutas ta.

“Selleks, et ravimitööstus ja -tootjad oleksid ühiskonnas usaldusväärsed ja nende tegemised läbipaistvad, siis need sammud, mis tuleb astuda, on igal juhul seda väärt,” sõnas Tapfer.

Küsimusele, mis osa eetikakoodeksist aastate jooksul kohalikke ravimifirmasid enim pitsitanud on, vastas Sell, et ehkki ravimiseadus lubab meelelahutust üritustel mõistlikus ulatuses, siis eetikakoodeks ei luba samas meelelahutust üldse arstidele pakkuda. “Sellest on kahju,” nentis ta. “Mõõdukas ja intelligentne meelelahutus on ju iseenesest tore ja teadusüritustele tuldi kohale ka parema meelega,” jätkas Sell ning lisas, et sellest reeglist tulenevalt pööratakse praegu suuremat tähelepanu ürituse teaduslikule poolele.

Eetikakoodeksisse plaanitud täiendused lähevad liidu üldkogule kinnitamiseks 6. detsembril.

Koodeks paneb tootja kulusid ümber hindama

AstraZeneca juht Mart Levo möönis, et nii nende, kuid tõenäoliselt ka teiste Eestis tegutsevate ravimitootjate kulueelarve, sealhulgas kulutused turundusele, on viimaste aastate lõikes kahanenud.“Rangelt reguleeritud keskkonnast tulenevalt kaalutakse väga hoolikalt, milleks ja kuidas raha kasutada,” märkis Levo.Sanofi-aventis Estonia juhi Piret Selli sõnul on Sanofi turunduskulude suurusjärk Eestis viimase viie aasta jooksul jäänud küll samaks, aga oluliselt on muutunud kulutuste struktuur.Firma portfell on läinud laiemaks ja sellega seoses on suurenenud käsimüügiravimite ja apteegikosmeetika osakaal.

Üle-eestilisi kulusid vähem. Osa turunduskulusid on suunatud otse lõpptarbijatele internetilehtede ja telereklaamide kaudu. Retseptiravimite puhul on vähemaks jäänud suuri üle-eestilisi üritusi.“Ravimite turundus on muutunud seoses eelmise aasta ­eetikakoodeksi muutusega,” rääkis Sell. “Enam ei saa jagada Eestis nende ravimite näidiseid, mis on olnud müügil üle kahe aasta,  ja see on vähendanud kogu raviminäidiste hulka oluliselt.”

Hetkel kuum