“Sõjareekviemi” peetakse Britteni sõjavastase veendumuse manifestiks – see on otseselt sõja, mitte inimeste kurjuse hukkamõist. Helilooja sooviks oli teose abil hoiatada tulevasi põlvkondi vennatapu mõttetuse eest.

Nagu Britten ise ühes intervjuus selgitas, on teos pigem hüvituseks surnutele kui lohutuseks elavatele: “Mida kogu see asi tegelikult kujutab – see on omamoodi reparatsioon. Vaat selles on “Sõjareekviemi” mõte.”

Romantikata sõjaluule. “Sõjareekviemi” tekstis põimis helilooja traditsioonilise surnutemissa ehk reekviemi teksti inglise poeedi Wilfred Oweni üheksa luuletusega.

Owen oli sõdur, kes hukkus Esimeses maailmasõjas üks nädal enne vaherahu päeva. Tema loomingu läbiv teema oli sõda. Oweni rabava metafoorikasutusega kummalises poeesias puudus aga heroiline ja romantiline lähenemine sõjale, mis on olnud omane paljudele sõjapoeetidele. Owen püüdis oma luules tungida sõja õuduse sisemusse.

Brittenil paluti kirjutada teos Coventry katedraali rekonstrueerimise auks, nimetatud katedraal hävis Teise maailmasõja ajal. Reekviem pidi ette kantama uues, arhitekt Basil Spence’i kavandatud katedraalis, mis asetses vanade tuhandeaastaste varemete kõrval. See pakkumine esitas Brittenile suurepärase akustilise väljakutse.

Kirev koosseis. Britteni “Sõja­reekviem” on väga ulatuslik, suure esituskoosseisuga teos. Esitajad – kolm solisti, kammerorkester, segakoor, sümfooniaorkester, poistekoor ja orel – on jaotatud kolmele eri tasandile, mis on tavaliselt ka füüsiliselt eraldatud.

Britten kirjutas teose, pidades silmas kolme kindlat solisti: saksa baritoni Dietrich Fischer-Dieskaud, vene sopranit Galina Višnevskajat ja briti tenorit Peter Pearsi, demonstreerides sellega, et tal oli mõttes enam kui ainult oma maa kaotused. Kolme Teises maailmasõjas enim kannatanud rahvuste esindajad pidid sümboliseerima rahvastevahelise lepituse olulisust.

Esiettekandel ei osalenud siiski Višnevskaja, sest nõukogude ametkonnad keelasid tal selle ning tema asemel laulis inglanna Heather Harper. Nõukogude Liidu kultuuriminister olevat Viš­nevskajalt küsinud: “Kuidas võite teie, nõukogude naine, seista sakslase ja inglase kõrval ja esitada poliitilist teost?”

Täna õhtul esitavad teose noor vene sopran Svetlana Kasjan, tenor Paul Nilon (Suurbritannia), nii dirigendi kui ka baritonisolistina kuulsust kogunud Gavin Carr (Suurbritannia), Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, segakoor Latvija ja Estonia Poistekoor. Juhatab Jan Latham-Koenig.

 

Benjamin Britten “Sõjareekviem”

6.12 kl 19 Tallinnas Estonia kontserdisaalisPiletid: 15–20 eurotwww.erso.ee