Laseme rohkem pensioniraha Eestisse

Niisamuti nagu ka kolmanda suurema muudatusena plaanitud punkt, millega lubatakse edaspidi Eesti pensionifondidel investeerida infrastruktuuriettevõtetesse, haiglatesse, koolidesse. Nii nagu teistes riikides.

Neljandaks kaalub riik võimalust lubada pensionifondidel investeerida ka väärismetallidesse. Seni pole see lubatud olnud. Siinkohal on toimetus pigem äraootaval seisukohal ja kohe aplausiga tehinguid heaks kiitma ei hakka, kulla hinna langus teeb vähe murelikuks.

Kui praegu on pensionifondide 1,7 miljardi eurosest mahust Eestisse investeeritud umbes 7%, siis muudatuste järel võiks rahandusministeeriumi hinnangul ületada see number kindlasti 10%. See on arvestatav summa, sest juba mõne aasta pärast on pensionifondide varade maht mitmekordne.

Eestisse paigutamise sundi ei ole. On ka selge, et riik ei saa tulla ja öelda, kui palju raha tuleb Eestisse panna, see jääb ikkagi pensionifondide haldurite otsuseks. Küll aga saab riik luua mõned instrumendid, olgu selleks näiteks võlakirjad mõne tegevuse rahastamiseks, kas siis näiteks transpordiühendus muu maailmaga või haridussüsteemi parendamine, kus meie pensioniraha saaks kaasa lüüa ja teenida. Miks mitte Eesti Energia börsile viia, siis oleks fondidel kohe, kuhu raha Eestis paigutada.

Soomes on pensionifondid kodumaale investeerinud kolmandiku kogumahust. Vaevalt, et meil see suurusjärk nähtavas tulevikus nii suureks tõuseb, kuid fondide innustamiseks on seadusemuudatused head. Nagu meie reedeses lehes toodud II samba fondide võrdlustabel näitab, on kiiresti tootlikkust kasvatanud fondid, kes on kuhugi paigutanud tulevaste pensionäride raha. Näiteks aktsiaturgudele, mis viimased kolm-neli aasta ülesjoones liikunud. Seevastu fondide, kes on raha hoidnud sisuliselt pangahoiustel, tootlus arusaadavatel põhjustel kärbub.