Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laseme rohkem pensioniraha Eestisse

    Äripäev tervitab pensionifondide investeerimispiirangutega seotud seadusemuudatusi. Need võimaldavad ühest küljest suunata rohkem meie endi pensioniraha Eestisse ja aitavad sellega kaasa Eesti arengu kiirendamisele, teisalt annavad vabamad käed fondide tootluse suurendamiseks.

    Esimene plaanitav muudatus on suurendada pensionifondi võimalust kontrollida ettevõtet. Praegu tohib pensionifond paigutada raha peamiselt börsil noteeritud ettevõttesse ja omada seal kuni 10% osalust. Teatud investeeringute puhul näevad seadused tulevikus ette pensionifondide suurema rolli.
    Osaluse suurendamine. Teiseks on edaspidi lubatud investeerida ka väiksematesse ettevõtetesse, sest Eesti börs on väike ning võimalusi napib. Praegu  puudutab see kõige enam LHV pensionifonde, kes ongi pea ainsana ostnud otse siinsete börsifirmade aktsiaid. Teised fondid on suunanud raha edasi fondidesse, mille portfelli siis aktsiad kuuluvad. Loodetavasti paneb seadusemuudatus ka teised fondid oma pilgud rohkem Eesti poole suunama.
    LHV-le annaks muudatus suurendada oma otsustamise mõju mõnes firmas, näiteks Arco Varas. Toimetus loodab siinkohal vaid, et LHV, kellel nii pangana kui ka tema osanikel on ärihuvid mõnes börsifirmas, nende kätte usaldatud pensioniraha nendest ärihuvidest sõltumatult investeerib. Nii LHV-le kui ka teistele fondidele jäägu tingimuseks ikka vaid üks – puhtalt pensionifondi enda tootlikkuse tajutav tõus. Juhul, kui see tingimus investeerimisel täidetud, on tegemist põhimõtteliselt hea seadusemuudatusega.
    Niisamuti nagu ka kolmanda suurema muudatusena plaanitud punkt, millega lubatakse edaspidi Eesti pensionifondidel investeerida infrastruktuuriettevõtetesse, haiglatesse, koolidesse. Nii nagu teistes riikides.
    Neljandaks kaalub riik võimalust lubada pensionifondidel investeerida ka väärismetallidesse. Seni pole see lubatud olnud. Siinkohal on toimetus pigem äraootaval seisukohal ja kohe aplausiga tehinguid heaks kiitma ei hakka, kulla hinna langus teeb vähe murelikuks.
    Kui praegu on pensionifondide 1,7 miljardi eurosest mahust Eestisse investeeritud umbes 7%, siis muudatuste järel võiks rahandusministeeriumi hinnangul ületada see number kindlasti 10%. See on arvestatav summa, sest juba mõne aasta pärast on pensionifondide varade maht mitmekordne.
    Eestisse paigutamise sundi ei ole. On ka selge, et riik ei saa tulla ja öelda, kui palju raha tuleb Eestisse panna, see jääb ikkagi pensionifondide haldurite otsuseks. Küll aga saab riik luua mõned instrumendid, olgu selleks näiteks võlakirjad mõne tegevuse rahastamiseks, kas siis näiteks transpordiühendus muu maailmaga või haridussüsteemi parendamine, kus meie pensioniraha saaks kaasa lüüa ja teenida. Miks mitte Eesti Energia börsile viia, siis oleks fondidel kohe, kuhu raha Eestis paigutada.
    Soomes on pensionifondid kodumaale investeerinud kolmandiku kogumahust. Vaevalt, et meil see suurusjärk nähtavas tulevikus nii suureks tõuseb, kuid fondide innustamiseks on seadusemuudatused head. Nagu meie reedeses lehes toodud II samba fondide võrdlustabel näitab, on kiiresti tootlikkust kasvatanud fondid, kes on kuhugi paigutanud tulevaste pensionäride raha. Näiteks aktsiaturgudele, mis viimased kolm-neli aasta ülesjoones liikunud. Seevastu fondide, kes on raha hoidnud sisuliselt pangahoiustel, tootlus arusaadavatel põhjustel kärbub.
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
AS Pro Kapital Grupi brutokasum vähenes 10 miljoni euro võrra
AS Pro Kapital Grupp avaldas oma nõukogu poolt kinnitatud 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruande.
AS Pro Kapital Grupp avaldas oma nõukogu poolt kinnitatud 2023. aasta auditeeritud majandusaasta aruande.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Parvel Pruunsild annetas Isamaale 100 000 eurot
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Suurima annetuse sai esimeses kvartalis Isamaa: ärimees Parvel Pruunsild annetas erakonnale 100 000 eurot, teist sama palju sai erakond Margus ja Aivar Linnamäelt – kumbki annetas 50 000 eurot.
Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.