10. detsember 2013 kell 21:00

Kuidas Eesti mees bitcoine valmistas

Maailmas pole tõenäoliselt ühtegi teist börsil kaubeldavat instrumenti, mis võiks ööpäevaga kukkuda 50% ning siis täielikult taastuda või suisa uue hinnarekordi teha. Kuid sellise hinnaliikumisega on virtuaalraha bitcoin ning need, kes asjaga tõsisemalt tegelenud, ei oska öelda, kas selle praegune kõrge hind on spekulatiivne või mitte.

Novembri viimasel reedel tõusis bitcoini hind päevasiseselt esimest korda ajaloos rekordkõrge 1242 dollarini, makstes sel päeva isegi rohkem kui kullaunts, mille hind oli 1238 dollarit. Arvestades aasta alguse 13,5dollarilist hinda, on bitcoini hinnatõus olnud väga suur. See kõik on tekitanud laiemat huvi nii krüptoraha hinna kui ka selle valmistamise vastu.

Lihtsast ideest reaalse rahani. Oma osa bitcoinide “kaevandamisse” on andnud ka eestlasest elektroonikaekspert Risto Haavistu, kes avastas digiraha täiesti ootamatult. “Bitcoini avastasin, kui toksisin 2012. aasta kevadel igavusest Google’isse termini “free money”. Esialgu uurisin niisama, millega tegemist on. Tekkis huvi. Hakkasin “kaevama”, kasutades arvutite protsessoreid, ning soetasin endale ka ühe videokaardi. Väljakutseks ja huviks oli siis eelkõige kogu asja tehniline külg, kiirest rikastumisest ma ei mõelnud,” rääkis Haavistu.

“Üsna kiiresti sai selgeks, et sedasi ma kuigi kaugele ei jõua ja bitcoini raskuskoefitsient (difficulty) kihutab meeletu kiirusega kõrgustesse,” tõdes Haavistu, ja hakkas edasi tegelema bitcoini sõsara litecoiniga. See on olemuselt sama asi, kuid kaevamist puudutav algoritm on pisut teine. “Ka sellest loobusin selle aasta kevadel, kuna tekkis olukord, kui “kaevamiseks” vajalike seadmete elektrikulu maksumus ületas “kaevatud” litecoinide väärtuse,” lisas ta. Krüptoraha “kaevandamiseks” on arvutitel vaja lahendada keerukat algoritmi ning see nõuab üha võimsamat infotehnoloogilist ressurssi.

“Hinna kasvu ma kahjuks ootama jääda ei saanud. Osa saadud litecoinidest investeerisin ühte ettevõttesse, mis tegeleb suuremahuliste “kaevamistöödega”,” ütles Haavistu, kelle sõnul on selle ettevõtte osakud praegu tema ainus tõsisem investeering. “Neid ma kavatsen hoida ja vaatan, kuidas selle ettevõtte käsi käib. Väga vähesel määral tegelen ka bitcoini ja litecoini päevakauplemise ehk ostu-müügiga,” rääkis ta oma tegevusest. Kokku on Haavistu “kaevanud” umbes 10 bitcoini (eilne ühikuhind u 700 eurot) ja 1600 litecoini (eilne ühikuhind u 24 eurot). “Minu investeering kokku krüptorahasse on umbes 2500 eurot, hullu kasumit ma teeninud ei ole,” ütles Haavistu, kes kavatseb krüptorahasse investeerimisega edasi tegeleda. “Aga edaspidi suunan oma tähelepanu ettevõtetele ja võib-olla ka fondidele. Osakutega kauplemine on veidi tõsisem teema, just seaduste valguses, kuid sellega tegeletakse väga aktiivselt. Ameerikas on mitu börsi FinCeni survel suletud, kuid Euroopa seadused on veidi liberaalsemad ja siin on võimalik sellega tegeleda.”

Novembris tegi bitcoini hind suure tõusu, kuna nii USA senat kui ka Föderaalreservi juht Ben Bernanke võtsid krüptoraha kohta positiivses võtmes sõna.

Suur roll regulaatoritel. Mõne arvates võib bitcoini praegune hind olla mull, kuid Haavistu sõnul on seda keeruline öelda. “Bitcoin on väga palju kõikunud ja ka korduvalt kokku kukkunud. Ma ei oska öelda, mis edasi juhtub,” tõdes ta. “Probleemiks on kindlasti, et see turg on täielikult reguleerimata ning “päris” turgudel keelatud pump/dump-skeemid on bitcoini turgudel lubatud ja neid kasutatakse aktiivselt. Loomulikult muutub see väärtuse ja kapitaliseerituse mahu kasvades üha keerulisemaks.”

Hullumeelset kasvu on vedanud Hiina investorid, kuid eelmisel nädalal tuli uudis, et Hiina keskpank soovitas pankadel bitcoinist hoiduda.

Haavistu sõnul määrab bitcoini tuleviku suures osas see, mida otsustavad USA Föderaalreserv, seadusandjad ja finantsjärelevalved. “Eks nemad jälgivad ka Hiina arengut. Paistab, et ­Euroopa pangad on mures, kuna on ette tulnud klientide kontode külmutamist nende bitcoinidega seotud tehingute tõttu. Arvan, et väga põnev aeg on ees,” sõnas ta.

 

Mis on mis

Bitcoin

2008. aastal loodud e-raha­, mida saab praeguse lähtekoodi järgi valmistada kokku 21 miljonit ühikut.Praeguseks on loodud 12 miljonit bitcoini.Bitcoini eest saab osta kõiki­ kaupu: autosid, maju, toitu, riideid jne.

Hetkel kuum