Puhkepäev. Muusikat igaks meeleoluks
Aasta lõpus parimate hindamine on traditsioon. Ent siiski ei näi olevat mõtet tippe lihtsalt saadud punktide algusel ritta seada. Pigem meeleolude, sest läinud aastal on tekkinud iga olukorra jaoks üsna suurepärane plaat.
Oletame, et olete natukene melanhoolses meeleolus, aga mitte päris masenduses. Sellise tujuga klapiks hästi Nick Cave & The Bad Seeds viimane plaat “Push the Sky Away”.
Plaadil olevate palade duo “Jubilee Street” ja “Finishing Jubilee Street” on sedavõrd veenvalt nukrad ja mõtlikud, et minu kogus oleval plaadil on need read juba kergelt krõpsuma hakanud.
Tuju paranedes edasi liikudes on kaks valikut: David Bowie omamoodi tagasitulekualbum “The Next Day” või hoopis Arcade Fire “Reflektor”. Mõlemad on suurepärased plaadid oma hoogsuses.
Olles juba natuke rõõmsam võiks ehk mängima seada perfektselt orkestreeritud peoplaadi, Daft Punki “Random Access Memories”. Sellel asuva kaasakiskuva stiilse kitarriga “Lose Yourself to Dance” ja nüüdseks ehk juba veidi liiga palju mängitud “Get Lucky” saavad kaasa ka kamba malbemaid palasid.
Järelpeo tarvis sobivad mahedad Porcelain Raft “Permanent Signal” ja Kurt Vile “Walking on a Pretty Daze”, mis oma kaunis sumeduses samuti läinud aastast silma paistavad.
Et lahkuv aasta tõi kamaluga huvitavat muusikat, ongi kõigil võimalus oma parimatest hoopis teistsugune nimekiri koostada.
Plaat
Nick Cave & The Bad Seedsi – “Push the Sky Away”