Toona märkis president Toomas Hendrik Ilves, et kuigi maksupetturite paljastamine ja ettevõtjate aus konkurents on põhiseaduspärased eesmärgid, pole õigustatud kõigi ettevõtjate tegevusvabaduse piiramine.

"Kõikide ettevõtjate koormamist lisakulutuste ja kohustustega ning peaaegu kogu Eesti ärisaladust sisaldava andmebaasi loomist ei saa aga õigustada hüpoteetilise tõendamata oletusega, et nn maksuauk väheneb," selgitas ta.

Seadusemuudatus kehtestanuks käibedeklaratsiooni lisa, mille kohaselt peavad ettevõtjad hakkama deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt 1000 euro suurusi tehinguid. Ettevõtjates on muudatus tekitanud suurel hulgal pahameelt, sest arutellu ei kaasatud piisavalt huvigruppe ega arvestatud nende ettepanekutega.

President märkis, et sedavõrd intensiivset põhiõiguste piirangut saab vaadelda põhiseaduspärasena üksnes juhul, kui suudetakse erinevaid käibemaksupettuse liike ja tüüpnäiteid analüüsides tõendada, et senised käibe varjamise ja riigilt käibemaksu väljapetmise skeemid muutuvad uue regulatsiooni tingimustes kas võimatuks või siis oluliselt kergemini avastatavaks ja neid ei ole võimalik kiiresti asendada uute tõhusate pettuseskeemidega.

Tema hinnangul ei saa järelikult praegu usutavalt väita, et kavandatav ettevõtlusvabaduse piirang aitaks oluliselt parandada käibemaksu laekumist ning väldiks pettureile tegelikult tasumata käibemaksu tagastamist, samuti ei saa väita, et teisi võimalusi vähemalt samasuguses ulatuses käibemaksuaugu vähendamiseks ei ole.