Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Miks ettevõtjad ei toeta 1000euroste arvete muudatust?

     Ettevõtjad ei toeta endiselt käibedeklaratsiooni lisa kehtestamist, kuna sellega koormatakse  ausaid ettevõtteid reaalsetele probleemidele keskendumata.

    Ettevõtjad ei toeta käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmist, kuna peavad selle seaduseelnõus puudulikuks hinnangut käibedeklaratsiooni lisaga kaasnevatele kulutuste suurusjärgule, seisab koja pöördumises rahandusministeeriumile. Samuti hindavad ettevõtjad ajakulu märksa pikemaks, kui riigi poolt pakutu, märkis kaubandus-tööstuskoda.
    Eelnõu koostajate hinnangul paraneks käibedeklaratsiooni lisa rakendamisega käibemaksu laekumine ligi 30 miljoni euro võrra aastas.
    Kaubanduskoda tegi eelnõu kohta viis märkust:
    1. Rahandusministeerium on oluliselt täiendanud eelnõu seletuskirja, samal ajal jääb välja käibedeklaratsiooni lisa kehtestamisega kaasnevate kulude analüüs.Kaubanduskoja hinnangul toob eelnõuga kavandatav muudatus ettevõtetele kaasa ühekordseid kulutusi vähemalt 15 miljoni euro ulatuses.Finantsarvestussüsteemide arenduspakkumiste põhjal oleks süsteemide muutmise ajakulu ilma testperioodideta 8 kuni 12 kuud, kuid valdkonna spetsialistide hinnangul kuluks tõenäoliselt veelgi rohkem aega.Suurettevõtete ehk 250 ja enama töötajaga firmade puhul oleks infosüsteemide muudatuste kulu keskmiselt 20 000 eurot ja teistel ettevõtetel keskmiselt 300 eurot.
    2. Kaubanduskoda ei nõustu eelnõu seletuskirja väitega, et 2013. aastal oli käibemaksu koostamise ja esitamisega seotud rahakulu ligi 9,6 miljonit eurot, sest aluseks on võetud Praxise 2005. aasta uuring. Kahe perioodi võrdluses on käibedeklaratsiooni esitajate arv ligi kaks korda kasvanud, kuid seletuskirjast ei selgu, kas eelnõu koostajad on käibedeklaratsiooni esitajate arvu suurenemist arvestanud.
    3. Eelnõu seletuskirja järgi oli käibemaksuaugu osakaal SKPst Eestis 2011. aastal 1,9%, kuid mitmes teises riigis alla protsendi. Kaubanduskoda soovib teada saada, miks pole eelnõu koostajad uurinud põhjalikumalt meetmeid, kuidas teistes riikides võideldakse käibemaksupettustega. Kuna eelnõu koostajad ei ole sisuliselt analüüsinud teiste Euroopa riikide praktikat, kus käibemaksuaugu osakaal on väga väike, siis on ka keeruline hinnata, kas käibedeklaratsiooni lisa on kõige efektiivsem meede maksupettustega võitlemiseks.
    4. Kaubanduskoda ei ole veendunud seletuskirja väites, et metsasektoris tõstis täiendav informatsioon oluliselt maksupettuse avastamise tõenäosust ja avaldas tugevat distsiplineerivat/preventiivset mõju ning et see on tingitud ainult täiendava info küsimisest. Tõenäoliselt on metsandussektoris käibemaksupettused vähenenud ka põhjusel, et metsaomanike, metsavarujate ning tööstusettevõtete vahelised suhted on pidevalt arenenud ning petturitel on olnud üha raskem nn ahelasse tungida ja endale metsamaterjali müüjate või ostjate näol tehingupartnereid leida.
    5. Eelnõu § 3 kohaselt jõustub seadus seitsmenda kuu esimesel päeval pärast seaduse Riigi Teatajas avaldamist. Kaubanduskoda on seisukohal, et eelnõu jõustumine tuleks edasi lükata, sest eelkõige suurematel ettevõtetel ei ole võimalik oma infosüsteeme uuendada nii lühikese aja jooksul. Kaubanduskojale teadaolevalt on paljude tarkvaraarendajate tööplaanid selleks aastaks tehtud ning seetõttu ei ole enam võimalik käesoleval aastal vajalikke uuendusi infosüsteemides, sh raamatupidamisprogrammides teha.
    Alternatiivid. Kaubanduskoja teatel tuleks alternatiivina kaaluda maksuhalduril täiendavate andmete kogumist ainult nendelt ettevõtetelt, kelle osas eksisteerib põhjendatud vajadus täiendavate andmete järele (nt kõrgem maksupettuse risk). Kaubanduskoda palub käibedeklaratsiooni lisa kehtestamise asemel kaaluda alternatiivset lahendust, mille kohaselt peaksid käibemaksukohustuslased esitama andmeid ostu- ja müügitehingute kohta ainult juhul, kui maksuhaldur peab teatud põhjustel vajalikuks käibemaksuandmete küsimist ettevõttelt.
    „Sisuliselt asenduks tänane dokumentide küsimine standardse elektroonilise aruande esitamisega. Selline lahendus võimaldaks maksuhalduril senisest kiiremini koguda vajalikku tehinguinfot ning suurendaks eelduslikult halduskoormust vaid nendel ettevõtetel, kelle tegevus on maksupettuste kontekstis suurema riskiga,“ teatas kaubanduskoda.
    Lisaks teeb kaubanduskoda ettepaneku kehtestada tõhusamaid sanktsioonid nende ettevõtete osas, kes esitavad teadlikult ebaõigeid maksudeklaratsioone suures mahus. Kaubanduskoda palub ühe võimaliku lahendusena maksupettuste vähendamiseks, kaaluda ka pöördmaksustamise kehtestamist teatud sektorites – vastavaid ettepanekuid on kaubanduskoja teatel teinud ka sektorite esindajad ning teiste riikide kogemuse kohaselt on tegemist efektiivseima meetmega käibemaksupettuste vältimisel.
    Täispikkuses kaubanduskoja arvamuse leiab siit.
  • Hetkel kuum
Seotud lood
Kõik seotud lood

Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.