• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maruste vaidleb presidendile vastu

    Nn 1000euroste arvete seaduse muutmise puhul on pigem tegu hea õigusloome tava eiramisega, mitte põhiseadusvastasusega, selgitas täna riigikogu ees esinenud põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.

    Põhiseaduskomisjon arutas teisipäeval, kas president Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutamata jäetud käibemaksuseaduse ja raamatupidamise seaduse muutmise seadus on vastuolus põhiseadusega või mitte.
    Mullu detsembris riigikogus vastu võetud seadus oleks kehtestanud käibedeklaratsiooni lisa, mille kohaselt peavad ettevõtjad hakkama deklareerima ükshaaval kõiki omavahelisi vähemalt 1000 euro suurusi tehinguid. President pani seadusele veto, viidates vastuolule kolme põhiseaduse paragrahviga.
    Esmalt rääkis Maruste paragrahvist 31, mis näeb ette ettevõtlusvabaduse. Tema sõnul ei ole seda rikutud, sest paragrahvi teine lause ütleb, et selle õiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus, mida on kõnealuse seadusemuudatuse puhul ka teha püütud.
    "Ettevõtlusvabaduse kasutamise reguleerimine, selle tingimuste ja korra kindlaksmääramine on täitevvõimu prerogatiiv. Seda on ka rahandusministeerium kasutanud ning esitanud asjakohase seaduseelnõu. Seega puudub alus väita, et eelnõu on vastuolus põhiseadusega," ütles Maruste.
    Teiseks viitas ta paragrahvile 13, mille kohaselt on igaühel õigus riigi ja seaduse kaitsele. Maruste märkis, et kuna paragrahv on kahelõikeline, jäi presidendi argumentatsioonist segaseks, kummale lõikele ta viitas. Seega jõudis Maruste tõdemusele, et vastuolu lõikega 2, mis sätestab, et seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest, on võimalik, kuid küsitav, sest on jäänud lähemalt avamata.
    Kolmandana tõi Maruste välja paragrahviga 11 seonduva, täpsemalt proportsionaalsuse põhimõtte. Selles osas jõudis ta tõdemusele, et seda kriteeriumit ja võimalik, et ka õigusselgust, on riivatud küll, kuid ainult osaliselt.
    "Kas riive on sellise intensiivsuse määraga, et see toob kaasa põhiseadusevastasuse, jääb küsitavaks," sõnas Maruste.
    Ta võttis oma sõnavõtu kokku tõdemusega, et käibemaksuseaduse muutmise puhul on tegu kas hea õigusloome tava eiramisega või sellele ebapiisava tähelepanu pööramisega, ehk ka õigusloomelise räpakusega ning nõrgalt argumenteeritud ja selgitatud majanduspoliitiliste valikutega.
    "See ei tee eelnõu ettevalmistamisele ja ettevalmistajatele au ja see praak tuleb kõrvaldada. Majanduspoliitiliste valikute ja otstarbekuse, sealhulgas asjakohase õigusloome kvaliteedi arvustamine on küll vajalik, kuid see ei peaks käima suspensiivse veto menetluse kaudu või kui, siis väga põhjalikult ja veenvalt ning asjakohaselt," tähendas Maruste.
    Kuigi vastuolu põhiseadusega jäi küsitavaks, tegi ta põhiseaduskomisjoni nimel ettepaneku eelnõu uuesti avada ja teha selles vajalikud muudatused.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Lepinguga salatsev KredEx rikkus reegleid ja andis Porto Francole liiga vabad käed
Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.
Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.