Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
11 lihtsa nipiga rikkamaks
Kui soovid luua säästupuhvrit võimaliku töökaotuse või õnnetuse puhuks või kindlustada pensionipõlve, siis kust alustada?
Mõttekeskuse Praxis analüüs eestlaste säästmiskäitumise mõjutamise võimalustest pakub välja 11 ideed olukorra parandamiseks.
Soovitused eraisikutele ja ka näiteks pankadele on reastatud vastavalt sellele, kuidas küsitluses osalenud inimestele need sümpatiseerisid:
1) Säästmise populariseerimine ja võimaluste tutvustamine.2) Selgita, palju raiskad väheolulisele (magus, alkohol jms)?3) Tea, kui palju pead koguma ehk kui suurt pensioni sa tahad?4) Lase osa raha enda käest ära võtta - kasuta näiteks tööandja pensioni võimalust.5) Mine panka nõustamisele.6) Tee kuiva trenni - näiteks osale LHV Börsihai mängus.7) Koos kulutamisega pane ka raha kõrvale.8) Võrdle end naabrimehega - näiteks sääste pangas.9) Suurenda makseid II sambasse.10) Säästmine kui loteriipilet - näiteks aasta jooksul hoiustanute vahel loositakse välja hoiustatud summa korrutis.11) Pank reageerib muutustele sissetulekus - näiteks palga suurenedes või vähenedes teeb pank personaalse pakkumise.
Konjunktuuriinstituudi mulluse küsitluse tulemusena võiks Eesti elanike hinnangul nende igakuine pension moodustada tulevikus 74% keskmisest palgast (Eesti praeguse keskmise palga puhul nt 688 eurot). Tänane sotsiaalkindlustussüsteem tagab aga tulevikus pensioni, mis moodustab keskmist palka teenivate inimeste sissetulekutest vaid 40% (372 eurot).
Sama lugu on ka säästmisega. Ehkki kodumajapidamiste hoiuste mahud teevad pankades "rekordeid", on raha kontsentreerunud väga vähese hulga inimeste kätte. Swedbanki aastatagune uuring näitas, et kui keskmise kliendi hoius oli 2012. aasta III kvartali lõpus 3175 eurot, siis mediaan oli samal ajal vaid 273 eurot.
Sama kinnitab Saar Polli finantskirjaoskuse uuring, mille kohaselt 70% inimestest peaks juba pärast kolme kuu möödumist sõpradelt (või kellelt iganes) laenu võtma, kui pere peamine raha sissetooja kaotab oma sissetuleku.
Pikemalt loe tänasest Äripäeva paberlehest.
Autor: Raivo Sormunen, Indrek Kald
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.