Kurjategijate nimed võidakse salastada

“Juba praegu näeb karistusregistri seadus ette, et karistuse kustumisel tuleb süüdimõistetu nimi kohtulahenditest eemalda, välja arvatud teatud raskete kuritegude puhul. Vajadusele eemaldada süüdimõistetu nimi kohtulahendist pärast seda, kui tema karistus on kustunud, on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler,” kommenteeris  justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Kati Maitse-Pärkna.

Andmete kaitse. Lisaks aegumisele tõi ta välja asjaolu, et praegu peab kohus kõik tehtud otsused karistusandmete kustumise tähtaja saabumisel uuesti üle vaatama ja isikuandmetest eraldi puhastama. Samuti võivad kohtulahendite esialgsed lahendid jääda internetti avalikult kättesaadavaks ja külvata üksjagu sedagust.“Riigil lasub kohustus tagada andmete kaitse ja avaliku juurdepääsu lõpetamine peale nende karistusregistrist kustutamist. Seetõttu leitigi eelnõu koostades, et mõistlikum on juba kohtulahendi avalikustamisel asendada selles isiku nimi initsiaalidega, välja arvatud juhul, kui isik on pannud toime seaduses nimetatud raske kuriteo. Milline on nende raskete kuritegude loetelu, on täna seadusandja otsustada,” lisas Maitse-Pärkna. Ta rõhutas, et muudatus puudutaks vaid jõustunud kohtulahendi avalikustamist arvutivõrgus. Toimuvate kohtuistungite kavasse jäävad isikute nimed alles. Kohtuistungid on reeglina avalikud ning igaühel, sh ajakirjanikel, on võimalus seal osaleda. Vajadusel saab konkreetse isiku kehtivate karistuste kohta teha päringu karistusregistrisse.

Meediaettevõtted salastamise vastu. Eesti Ajalehtede Liit (EALL), mis ühendab 34 lehte, leiab, et kõigi avalikuks kuulutatud kohtuistungite üksikasjad (v.a alaealisi puudutavad) peaksid olema avalikkusele karistusregistri vahendusel kohe ja tasuta kättesaadavad. Samuti on avalikkusel õigus teada saada tapmise eest, kelmuses, salakaubaveos, võimu kuritarvitamises, omastamises ja väljapressimises süüdimõistetud isikute nimesid.Ajakirjanik Tarmo Vahteri hinnangul mõjuks selle plaani elluviimine ühiskonnale kahjulikult. Vahter sõnas, et Eesti põhiseaduse kohaselt toimub õigusemõistmine avalikult, välja arvatud põhjendatud erandid. “Kurjategijate nimede varjamine õõnestaks aga avaliku õigusemõistmise põhimõtet,” märkis ta.“Kui me võrdleme näiteks Eestit ja Soomet, siis Soomes on avalikkusel täna märksa suurem juurdepääs kriminaalasjade materjalidele,” tõi Vahter näite. Kui Soome kohus alustab kriminaalasja arutelu, siis muutuvad Vahteri sõnul pärast esimest istungit kõik materjalid meediale vabalt kättesaadavaks. Ajakirjanik saab küsida prokurörilt süüdistuskokkuvõtte ja politseilt eeluurimise materjalid, sealhulgas ülekuulamise protokollid, pealtkuulatud telefonikõnede üleskirjutused jm tõendid. Tänu sellele saab ajakirjandus sõltumatult kajastada, mida politsei ja prokuratuur tegelikult teevad.