Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kurjategijate nimed võidakse salastada

    Riigikogus on küpsemas eelnõu, mis peaks kaotama jõustunud kohtulahenditest kurjategijate nimed ning asendama need initsiaalidega. Salastamise põhjuseks tuuakse lahendite aegumist ja ministeeriumi suurt töökoormust.

    “Juba praegu näeb karistusregistri seadus ette, et karistuse kustumisel tuleb süüdimõistetu nimi kohtulahenditest eemalda, välja arvatud teatud raskete kuritegude puhul. Vajadusele eemaldada süüdimõistetu nimi kohtulahendist pärast seda, kui tema karistus on kustunud, on juhtinud tähelepanu ka õiguskantsler,” kommenteeris  justiitsministeeriumi karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Kati Maitse-Pärkna.
    Andmete kaitse. Lisaks aegumisele tõi ta välja asjaolu, et praegu peab kohus kõik tehtud otsused karistusandmete kustumise tähtaja saabumisel uuesti üle vaatama ja isikuandmetest eraldi puhastama. Samuti võivad kohtulahendite esialgsed lahendid jääda internetti avalikult kättesaadavaks ja külvata üksjagu sedagust.“Riigil lasub kohustus tagada andmete kaitse ja avaliku juurdepääsu lõpetamine peale nende karistusregistrist kustutamist. Seetõttu leitigi eelnõu koostades, et mõistlikum on juba kohtulahendi avalikustamisel asendada selles isiku nimi initsiaalidega, välja arvatud juhul, kui isik on pannud toime seaduses nimetatud raske kuriteo. Milline on nende raskete kuritegude loetelu, on täna seadusandja otsustada,” lisas Maitse-Pärkna. Ta rõhutas, et muudatus puudutaks vaid jõustunud kohtulahendi avalikustamist arvutivõrgus. Toimuvate kohtuistungite kavasse jäävad isikute nimed alles. Kohtuistungid on reeglina avalikud ning igaühel, sh ajakirjanikel, on võimalus seal osaleda. Vajadusel saab konkreetse isiku kehtivate karistuste kohta teha päringu karistusregistrisse.
    Meediaettevõtted salastamise vastu. Eesti Ajalehtede Liit (EALL), mis ühendab 34 lehte, leiab, et kõigi avalikuks kuulutatud kohtuistungite üksikasjad (v.a alaealisi puudutavad) peaksid olema avalikkusele karistusregistri vahendusel kohe ja tasuta kättesaadavad. Samuti on avalikkusel õigus teada saada tapmise eest, kelmuses, salakaubaveos, võimu kuritarvitamises, omastamises ja väljapressimises süüdimõistetud isikute nimesid.Ajakirjanik Tarmo Vahteri hinnangul mõjuks selle plaani elluviimine ühiskonnale kahjulikult. Vahter sõnas, et Eesti põhiseaduse kohaselt toimub õigusemõistmine avalikult, välja arvatud põhjendatud erandid. “Kurjategijate nimede varjamine õõnestaks aga avaliku õigusemõistmise põhimõtet,” märkis ta.“Kui me võrdleme näiteks Eestit ja Soomet, siis Soomes on avalikkusel täna märksa suurem juurdepääs kriminaalasjade materjalidele,” tõi Vahter näite. Kui Soome kohus alustab kriminaalasja arutelu, siis muutuvad Vahteri sõnul pärast esimest istungit kõik materjalid meediale vabalt kättesaadavaks. Ajakirjanik saab küsida prokurörilt süüdistuskokkuvõtte ja politseilt eeluurimise materjalid, sealhulgas ülekuulamise protokollid, pealtkuulatud telefonikõnede üleskirjutused jm tõendid. Tänu sellele saab ajakirjandus sõltumatult kajastada, mida politsei ja prokuratuur tegelikult teevad.
    “Eestis muutuvad eeluurimise materjalid kättesaadavaks alles pärast kohtuotsuse jõustumist. Seetõttu on meie kohtuprotsesside osapooltel võimalus protsessi ajal mõjutada ajakirjandust ja avalikku arvamust läbi endale sobivate materjalide lekitamise. Seda võimalust kasutatakse just suurte kohtuasjade puhul üsna tihti. Kui Eestis hakatakse varjama ka kurjategijate nimesid, siis muudaks see infoga manipuleerimise veelgi lihtsamaks. Ja see oleks juba väga halb,” märkis Vahter.Ka advokaat Aivar Pilv möönis, osa kohtulahendite puhul võiksid nimed olla kindlasti avalikud. Samas lisas ta, et seda ei saa ka mustvalgena võtta. “Ühelt poolt isiku karistatus ja isiku taust ja andmed võiksid avalike andmetena olla kättesaadavad, inimese tausta teadmine on oluline. Küsitavus ja vastuväide on see, kas ja millisel kujul ja millises ajaulatuses ja proportsioonis peaks see info inimese isikuvabadusi riivama. Kas karistuse kustumisel peab see info olema veel kättesaadav ja kas see on proportsionaalne isiku põhiõigustega?”
    Pilv: ühe mütsiga ei saa lüüa. Pilve sõnul on juristid pikalt vaielnud selle üle, kas siis, kui inimene on oma karistuse ära kandnud ja 20 aastat eeskujulikult elanud, peaks tema varasem karistus veel avalik olema ja teda elu lõpuni saatma. “Toimepandud süüteod on oma olemuselt ja raskusastmelt väga erinevad. Kui need andmed peaksid olema avalikud, siis eriti raskete ja teravalt ühiskonna õiglustunnet riivavates süütegudes. Nagu riiklik julgeolek, rahva tervis ja heaolu, avalik kord ja julgeolek, inimsusevastased süüteod,” loetles Pilv.Ta lisas, et ka majanduskuritegude puhul on raske piiri vahele tõmmata, sest ühed süüteod on pandud toime teadlikult, kuid teised jällegi teadmatusest või liiga suurte riskide võtmisest. Ta rõhutas, et ühe mütsiga ei saagi neid asju lüüa.
    Autor: Ave Lepik, Kaisa Gabral
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Tallinna Kaubamaja juht: aga milline on uue valitsuse plaan tööjõukriisi lahendamiseks?
Kuigi praegu on majandus jahtumas ja ettevõtjatel veidi lihtsam töötajaid leida, siis süsteemset kriisi tööturul see ei lahenda, kirjutab Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Raul Puusepp.
Kuigi praegu on majandus jahtumas ja ettevõtjatel veidi lihtsam töötajaid leida, siis süsteemset kriisi tööturul see ei lahenda, kirjutab Tallinna Kaubamaja Grupi juhatuse esimees ja Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige Raul Puusepp.
Maailm üritab aru saada kolmapäevase otsuse mõjust
Turud on täna üritanud seedida USA Föderaalreservi intressimäära tõstmist ja sellele järgnenud keskpanga juhi Jerome Powelli sõnumit. Aasia aktsiaindeksid on liikunud kolmapäevase uudise valguses eri suundades.
Turud on täna üritanud seedida USA Föderaalreservi intressimäära tõstmist ja sellele järgnenud keskpanga juhi Jerome Powelli sõnumit. Aasia aktsiaindeksid on liikunud kolmapäevase uudise valguses eri suundades.
Föderaalreservi otsus kukutas USA aktsiaturgu
USA peamised aktsiaindeksid langesid kolmapäeval, kui Föderaalreserv tõstis intressimäärasid veerand protsendipunkti võrra.
USA peamised aktsiaindeksid langesid kolmapäeval, kui Föderaalreserv tõstis intressimäärasid veerand protsendipunkti võrra.
Reaalajas börsiinfo
Jaapani turgu vallutav Võrumaa šokolaaditootja: väikeettevõtjad vajavad toetusi
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Võrumaa perefirma Roosiku valmistab šokolaade, mida müüb nii Jaapani kui ka Saudi-araabia ja Ühendemiraatide turule. Tänu EASi ja PRIA toetustele on see laienemine olnud võimalik, lausus ettevõtte üks omanikest Reet Kasekamp.
Juhtide tugevuseks tikub olema rääkimine
Juhid ei kannata pausi ja kipuvad pidama monolooge, tõdeb juhtimis-coach Ruti Einpalu. Ometi on paus, kus näiliselt midagi ei toimu, tegelikult väga otseselt suurepärase tulemuse teenistuses. Pausi ajal toimub kõige olulisem.
Juhid ei kannata pausi ja kipuvad pidama monolooge, tõdeb juhtimis-coach Ruti Einpalu. Ometi on paus, kus näiliselt midagi ei toimu, tegelikult väga otseselt suurepärase tulemuse teenistuses. Pausi ajal toimub kõige olulisem.
Homme nägin ma Ukrainat!
Ei pea olema hiromant, et näha, millist potentsiaali ja võimalust pakub Eesti ettevõtetele Ukraina turg; aitame neil võita sõja, toetame Venemaa agressiooni ohvreid ning läbi lõimuva majanduse paraneb ka julgeolek, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ei pea olema hiromant, et näha, millist potentsiaali ja võimalust pakub Eesti ettevõtetele Ukraina turg; aitame neil võita sõja, toetame Venemaa agressiooni ohvreid ning läbi lõimuva majanduse paraneb ka julgeolek, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ettevõtte küberturvalisus võib olla ohus ka juhul, kui rünnak ei puuduta üksnes sinu ettevõtet
Küberintsidendid on Allianz Risk Barometer’i statistika järgi kasvanud 2022. aastaks ettevõtete hinnangul kõige olulisemaks riskiks, edestades isegi riskijuhtide muret muudest sündmustest tingitud äritegevuse peatumise ja looduskatastroofide ees. Miks see on nii, kes on ohus ja kuidas saavad Eesti organisatsioonid end lunaraharünnete, andmelekete, arvepettuste ja viirusega nakatumise eest kaitsta, selgitab IIZI Kindlustusmaakler ASi küberkindlustuse ekspert Helen Evert.
Küberintsidendid on Allianz Risk Barometer’i statistika järgi kasvanud 2022. aastaks ettevõtete hinnangul kõige olulisemaks riskiks, edestades isegi riskijuhtide muret muudest sündmustest tingitud äritegevuse peatumise ja looduskatastroofide ees. Miks see on nii, kes on ohus ja kuidas saavad Eesti organisatsioonid end lunaraharünnete, andmelekete, arvepettuste ja viirusega nakatumise eest kaitsta, selgitab IIZI Kindlustusmaakler ASi küberkindlustuse ekspert Helen Evert.
Mängu- ja spordiväljakute ehitajale Lars Laj Eestile meeldib mõelda kastist välja
Mängu- ja spordiväljakute, eriprojektide ja tee-ehitusega tegelev Lars Laj Eesti OÜ on kohalikul turul tugevalt kanda kinnitanud ning tegutseb aktiivselt ka väljaspool kodumaad. Ettevõtte Balti riikide tegevjuhi Maikol Kriiva sõnul on nende meeskonna tugevus teha tehniliselt keerukaid ja ägedaid projekte ning mõelda kastist välja. Kliendid ja partnerid kinnitavad seda väidet.
Mängu- ja spordiväljakute, eriprojektide ja tee-ehitusega tegelev Lars Laj Eesti OÜ on kohalikul turul tugevalt kanda kinnitanud ning tegutseb aktiivselt ka väljaspool kodumaad. Ettevõtte Balti riikide tegevjuhi Maikol Kriiva sõnul on nende meeskonna tugevus teha tehniliselt keerukaid ja ägedaid projekte ning mõelda kastist välja. Kliendid ja partnerid kinnitavad seda väidet.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.