Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
"Iga süüdimõistetu nimi ei pea olema avalik"
Süüdimõistetud kurjategijate nimed võiksid olla avalikud seni, kuni kehtib karistus, leidis reformierakondlasest riigikogu liige Valdo Randpere.
Eesti Ajalehtede Liit (EALL) tegi täna
avalduse, et taunib riigikogus arutatavat eelnõu, mis tahab Euroopa Liidu õigusaktide ülevõtmise sildi all avalikkuse eest varjata paljude kohtus süüdimõistetud kurjategijate nimed. Üks EALLi põhjendustest on, et eelnõu vastuvõtmisega muutub raskemaks korruptsiooni ja võimu kuritarvituste avalikustamine meedias.
„Meedial on oma huvi ja osaliselt on see ka õigustatud. Teisalt on see jällegi vaid uudishimu ja tahe infole ligi pääseda, eks see teeb ka ajakirjanike elu ja töö kergemaks,“ märkis riigikogu liige Valdo Randpere.
Tema sõnul ei ole eelnõu eesmärk sugugi kõik kuriteod kinni mätsida, nagu arvama kiputakse, vaid pigem indiviidide isikupuutumatuse tagamine. „Karistuse eesmärk ei ole inimest tappa, vaid parandada,“ ütles ta.
Randpere arvates ei peaks teatud kuritegude puhul nimed avalikud olema. „Kõige mõistlikum, kui süüdimõistetud kurjategijate nimed on avalikud nii kaua, kuni karistus kehtib,“ selgitas ta. „Leian, et inimesel, kes on midagi toime pannud, peab olema võimalus ennast parandada ja puhtalt lehelt alustada.“
Ta lisas, et nimede avalikkus peaks sõltuma kuriteo liigist, näiteks peaks süüdimõistetute nimed kättesaadavad olema lastevastaste ja seksuaalkuritegude toimepaneku korral. Ka korruptsiooni peab ta kuriteoks, mille puhul on avalikkuse huvi põhjendatud ja info ligipääsetavus tähtis. „Korruptsioonikuriteod ei ole reeglina siiski kogemata toime pandud,“ märkis Randpere.
Randpere sõnul arutati eile komisjonis seaduseelnõu pikalt ja on arvesse võetud, et mängus on erinevad huvid. „Oleme väike ühiskond ja peame saavutama selle punkti, kus kaitseme nii ühiskondlikku huvi kui ka indiviidi isikupuutumatust. See on puhtalt ühiskondlike kokkulepete küsimus, kust maalt peaks avalikkuse piir minema,“ ütles ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.