Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Analüüs: teisessambas vaid peotäis raha

    12 aastat teise pensionisambasse raha kogumist näitab, et praegune süsteem inimestele muretut vanaduspõlve ei taga. Lisaks on tarvis enda initsiatiivi ja säästmisharjumuste muutmist.

    Äripäev on alates II samba pensionifondide turuletulekust 2002. aastal pidanud arvet selle üle, kui palju keskmise sissetulekuga inimene on raha kõrvale pannud ja kui palju fondivalitsejad seda kasvatada on suudetud.
    Tänaseks on selgunud, et kõige varem kogumispensioniga liitunud ja seda pidevalt jätkanud inimene on parimates fondides kogunud umbes 6500-7000 eurot. Kui suunduda kohe pensionile, annab see summa pensionilisa umbes 30-40 eurot kuus. Jätkates kogumist teise sambasse veel paarikümne aasta jooksul, annaks see riiklikule pensionile Äripäeva hinnangul maksimaalselt juurde paarsada eurot kuus.
    Pensionikeskuse andmeil on keskmiselt 2002. aastal II sambaga liitunutel kontol vaid 2286 osakut, mis rahasse ümberpanduna teeb 2200-2300 eurot ning see annaks hetkel vaid umbes kümne eurose pensionilisa.
    Inimesi suunatakse ise mõtlema. Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul võib eraisik erinevate riikide kogemusele toetudes arvestada, et kohustusliku pensionikindlustuse eesmärk saab olla ennekõike vaid minimaalse elatustaseme, mitte mugava vanaduspõlve tagamine.
    "See on tegelikult mõistlik lahendus, et riik tagab I ja II sambana vaid minimaalselt vajaliku, samas jääb igaühele meist nii vastutus aga samas ka valikuvabadus otsustada kui palju ja kuidas säästa," märkis Palm Äripäeva arvutusi kommenteerides.
    Praxise külalisuurija Magnus Piiritsa arvutuste kohaselt oleks praegu 6500 eurot II sambasse kogunud inimese pensionilisa 24 aasta pärast veidi kõrgem, 312 eurot kuus. I ja II sammas kokku moodustaksid 2038. aastal 36,5% keskmisest brutopalgast.
    "Kuna pensionireforme on tehtud väheneva tööealiste ja suureneva pensionäride hulga pärast, siis lahendus oleks suurendada inimese panust, vähendada väljamakseid või tõsta pensioniiga," rääkis Piirits võimalustest tõsta pensionimakseid tulevikus. Samas tõdes ta, et ükski nendest lahendustest pole populaarne otsus.
    Täiendav kogumispension ei paku lahendust. Kehtivale pensionisüsteemile mõjub negatiivselt asjaolu, et täiendav kogumispension ehk III sammas ei ole siiani eestlaste seas omaks võetud. Fondide osakuomanike arv on viimase nelja aasta jooksul stabiilselt vähenenud ja seda uuesti kasvule pöörata on raske. Seda, et inimeste huvi on alates finantskriisi algusest täiendava kogumispensioni võimaluste vastu vähenenud, kinnitab enamik III samba pensionifonde haldavate ettevõtete esindajaid.
    Palmi hinnangul aidatakse kohustusliku riikliku ja vabatahtliku säästmise süsteemiga üheltpoolt nõrgemaid ning teisalt motiveeritakse igaühte mõtlema sellele, mis on just tema arvates kõige õigem tulevikku investeerimise viis.
    "Mis puudutab III sammast, siis mida rohkem valikut investeerimisvõimaluste vahel on, seda parem," arvas Palm.  Tema sõnul tasuks kaaluda investeerimiskontol investeeritud vahendite arvestamist teatud mahus pensioni säästudena. Seda  eeldusel, et neid ei võeta välja enne teatud vanust.
    "See motiveeriks eeskätt uut põlvkonda olema globaalse maailmaga rohkem kursis ning võtma varakult vastutust enda otsuste eest," märkis Palm.
    Ka Piiritsa sõnul võiks inimene ise võimalusel säästa ehk oma tarbimist ühtlustada. "Samas peab riik tagama inimesele pensioni, millega annaks inimesel ära elada, sest paratamatult ei ole võimalik paljudel lisainvesteeringuid teha, samuti ei ole kõik inimesed loodud tegelema oma ettevõtte või investeerimisega," sõnas ta.
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
     
    Ülejäänud voorudes liitunute edetabelit vaata tänasest Äripäevast.
    Autor: Birjo Must, Indrek Kald
  • Hetkel kuum
Elisa tegevjuht: aeg nõuab eksperimenteerimise harjumust
Traditsioonilised masin-tüüpi organisatsioonid ei suuda enam vastata kõigile katsumustele, mida pidevalt kaikaid kodarate vahele loopiv maailm pakub. Selleks, et mitte põruda, tuleb täita mõned eeldused, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Traditsioonilised masin-tüüpi organisatsioonid ei suuda enam vastata kõigile katsumustele, mida pidevalt kaikaid kodarate vahele loopiv maailm pakub. Selleks, et mitte põruda, tuleb täita mõned eeldused, kirjutab Elisa Eesti tegevjuht Andrus Hiiepuu.
Buffetti börsifirma astus 1 triljoni klubile lähemale
Legendaarne investor Warren Buffett edastas möödunud nädalavahetusel börsifirma Berkshire Hathaway aktsionäridele järjekordse kõne, milles teavitas ka, et panused Jaapani kaubandusettevõtetesse tõid eelmise aasta lõpuks 8 miljardit dollarit kasumit, vahendas Wall Street Journal.
Legendaarne investor Warren Buffett edastas möödunud nädalavahetusel börsifirma Berkshire Hathaway aktsionäridele järjekordse kõne, milles teavitas ka, et panused Jaapani kaubandusettevõtetesse tõid eelmise aasta lõpuks 8 miljardit dollarit kasumit, vahendas Wall Street Journal.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Küsimus OÜ-tamisest: kas ettevõtjad on au sees või hoopis kahtluse all?
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Eriti just praegu peab riik ettevõtjat usaldama ning kohtlema teda kui partnerit, mitte kui potentsiaalset petturit, kirjutab ettevõtja ning erakonna Parempoolsed liige Kadri Kullman.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Neeme Korv: Skype'i tegijad trikitavad jälle
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Eesti kapital osaleb olulistes tehingutes, kiiresti kasvavad gasellettevõtted ületavad takistusi, aga kas vaeseks saame end ikkagi vinguda, küsib Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kaitseväe uus juht sai paika
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Eesti kaitseväe uueks juhiks saab Andrus Merilo, kes võtab kohused üle Martin Heremilt suvel.
Kristi Hõrrak: puust ette ja roheliseks – kuidas iga väikeettevõtja saab juba praegu rohepöördest võita
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Sisuliselt iga Eesti väikeettevõtja saab rohereeglid lausa hämmastavalt lihtsasti oma äri kasuks tööle panna, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Ford heitis Viktor Siilatsi õuele uue konkurendi
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Eestis seni ainsana Forde müünud Viktor Siilatsi ettevõte Info-Auto peab nüüd hakkama võistlema Inchcape Motorsiga, kuna viimane sai samuti Fordi ametlikuks edasimüüjaks.
Konverentsil Südi tuleb juttu elektriautodest, tööampsudest ja Rail Balticast
Kuidas panna tööampsud ettevõtte kasuks tööle, mida saavad ärid võita Rail Baltica trassist ja kuidas hoida joonel elektriautode laadimisega seotud kulud, selgub värskest Äripäeva raadio sisuturundussaatest.
Kuidas panna tööampsud ettevõtte kasuks tööle, mida saavad ärid võita Rail Baltica trassist ja kuidas hoida joonel elektriautode laadimisega seotud kulud, selgub värskest Äripäeva raadio sisuturundussaatest.
Endine tippkorvpallur sai moosi keetmisest ettevõtluspisiku
Eestis ja Saksamaal profiliigades korvpallurina ilma teinud Mihkel Kurg (36) leidis end poolteist aastat tagasi täitsa uues rollis – küsis emalt retsepti ja hakkas keetma tšillimoose.
Eestis ja Saksamaal profiliigades korvpallurina ilma teinud Mihkel Kurg (36) leidis end poolteist aastat tagasi täitsa uues rollis – küsis emalt retsepti ja hakkas keetma tšillimoose.