Ravikindlustust hakatakse uut moodi prognoosima

Uus ravikindlustuse jätkusuutlikkuse prognoosimudel aitab tervishoiu korraldajatel tulusid ja kulusid paremini analüüsida.

Varasemad sotsiaalkindlustuse ja tervisesüsteemi analüüsid näitavad, et tööealise elanikkonna vähenemisel ja vanemaealiste osakaalu suurenemisel on ravikindlustuse rahastamisele ja raviteenuste osutamisele väga suur mõju. Valitud eeldustega prognoos toetab eelmisi uuringuid –  praeguse rahastamis- ja kuluprofiiliga jätkates on haigekassa tulude ja kulude vahe pikaajaliselt negatiivne.

Mudeli töötas rahandusministeeriumi, sotsiaalministeeriumi ja Eesti Haigekassa algatusel välja poliitikauuringute keskus Praxis.

"Uus tööriist aitab tuleviku riske paremini mõista ja teha läbimõeldud otsuseid. Mudeliga saab hinnata eri meetmete ja trendide mõju ravikindlustuse tulude ja kulude pikaajalisele tasakaalule," kommenteeris rahandusministeeriumi kantsler Veiko Tali. "Senisest paremini saab arvestada nii võimaliku probleemi ulatust kui ka plaanitavate muudatuste mõju eelarvele ja hinnata kogu süsteemi kestlikkust."

Haigekassa juhatuse esimehe Tanel Rossi sõnul on haigekassa finantstugevuse tagamisel oluline pikaajaline tulude ja kohustuste hindamine ning meditsiini-, majanduse- ning rahvastikunäitajate erinevate arengustsenaariumite arvestamine. "Meie strateegia eesmärk on tagada Eesti ravikindlustuse terviklik ja tasakaalukas areng, suurendada eelarveprotsessi stabiilsust ning tagada haigekassa raha sihipärasem ja efektiivsem kasutamine," selgitas Ross.

"Hinnangu andmisel tasub meeles hoida, et lisaks finantsilisele lähenemisele on tähtis ka tervishoiu laiem korraldus ehk see, milline on teenusepakkumise võrgustik, uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ning elanike tervisekäitumine,” lisas Praxise tervishoiupoliitika analüütik Priit Kruus.

Prognoosimudelit rahastasid riigikantselei tarkade otsuste fond ja Euroopa sotsiaalfond.