Riigifirmad peitsid juhtide palgad

Eestis on see tavapärane, et eraettevõtted ei avalda oma palkasid, seda piirab ka töölepinguseadus. Kuid avalikus sektoris, kus kasutatakse maksumaksja raha, oodatakse selgust ja läbipaistvust, mismoodi seda jagatakse. Ometi puudub sellest aastast alates ülevaade, kuidas hinnatakse riigi äriühingute juhtide tööd, sest täielikult muudetud korruptsioonivastane seadus ei kohusta enam isikupõhiselt makstud tasu suurust näidata. Samuti saab nüüd palka avalikustada vaid töötaja nõusolekul.

Aastaid on ministeeriumid kogunud andmeid enda haldusalasse jäävate äriühingute juhtide palkade kohta ja need oma kodulehel koos ametnike palkadega avaldanud. Eeskujulikku andmebaasi pakkus eelkõige majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle haldusalasse kuulub enim riigifirmasid. Kui Äripäev uuris, millal eelmise aasta tasud avaldatakse, selgus, et seda ei tehtagi, sest ministeerium neid andmeid enam ei kogu, just seadusemuudatuse tõttu. Palgainfot on lootust saada vaid siis, kui ettevõtteilt endilt küsida.

Selgus, et hoolimata muudatusest oli osa ettevõtteid, näiteks Eesti Energia, Riigi Kinnisvara, RMK, värsked palgaandmed oma kodulehel avaldanud. 24 firmale saadetud päringule tuli soovitud vastus 11st. Ülejäänud teatasid juhtide tasud koondsummana või ei vastanud üldse, kahel juhul ei olnud ettevõtte majandusaasta veel lõppenud ja kokkuvõtted tegemata.

Ta sõnas, et on nõus avalikkuse huviga teada saada, milliseid kulutusi riigifirmades juhtkonna tasudena tehakse. Samas on tema teatel asjal alati teine pool. "Ka ametiisik on inimene ja tal on õigus teatud privaatsusele, sealhulgas tema majandusliku olukorra ja tulude osas. Seadus peab võimaldama siin tõmmata kaalutletud ja proportsionaalse piiri nende huvide vahele ning see on teabe avalikustamise põhjendatuse hindamise küsimus. Kuna sissetulekute avaldamine ei võimalda hinnata korruptsiooniohtu nende isikute osas, kelle privaatsust selliste andmete avaldamine riivab, oleks sellise meetme säilitamine olnud abstraktne. Sellepärast jäi üldine sissetulekute avaldamise nõue uuest korruptsioonivastasest seadusest välja."

KOMMENTAAR

Palkade avaldamine on ainumõeldav

Taavi Rõivas, peaminister:

Kutsun kõiki riigiettevõtteid järgima nende suuremate riigiettevõtete eeskuju, kes on oma juhtide tasud avalikuks teinud, nii nagu see on ka seni olnud. Mina arvan, et see on mõistlik kui riigi kodanikud ettevõtete omanikena teavad ka, millised on nende ettevõtete juhtide tasud. Ma olen olnud üle kuue aasta ühe riigile kuuluva ettevõtte (Riigi Kinnisvara AS - toim) nõukogu esimees ja meil oli see praktika kogu aeg, et tegime juhatuse palgad avalikuks. Minu meelest on see ainumõeldav asjade käik ja ma kutsun üles kõiki riigiettevõtteid seda eeskuju järgima.

TAUST

1. aprillist 2014 kehtib korruptsioonivastase seaduse muudatus, mille järgi on oma ametitulud, varad ja huvid kohustatud avaldama selline ametiisik, kelle puhul on see vajalik korruptsiooniennetuse eesmärgist lähtudes.

Palgaandmete avalikustamist reguleerivad ka avaliku teabe seadus, mis seab piirid, millised andmed on võimalik teabenõude korras saada, ning riigivara seadus, kus on kirjas, et riigifirmade juhtide tasud avaldatakse aastaaruandes koondsummana ja riigil ei ole kohustust ega alust ilma äriühingu juhatuse liikme nõusolekuta konkreetsele isikule makstud summasid avalikustada.

Autor: Kadri Põlendik, Kristi Malmberg