Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toome müüs Viru Keskuse osaluse

    1990ndate algul peaminister olnud ja tänasel päeval ettevõtjana tegutsev  Indrek Toome müüs koos äripartner Alvar Ildiga maha endale kuuluva osalused Viru Keskust haldavates firmades.

    Äriregistri andmetel müüsid äripartnerid maha kogu 25% osaluse. ASide Viru Center ja Viru Väljaku Arendus osalused on Toome ja Ildi käest läinud 27. mai seisuga Pontos OY-le.
    Helistades Indrek Toomele vastab heatujuline hääl rahulikult, et kahjuks tal pole võimalik minuga kohtuda ja rääkida, sest ta viibib Saaremaal, äripartner aga välismaal. Kuuldes teemast täpsemalt, hakkab Toome naerma ja uurib: “Kust te seda kuulsite?“. Peale selgitustööd ja lepingupunktidest järelevaatamist möönab Toome hiljem sõbralikult telefonis, et ei soovi seda teemat siiski kommenteerida. „Meil on lepingus sees konfidentsiaalsuspunkt, seega ma ei saa seda kommenteerida,“ lausub Toome.
    ASis Viru Center osalust omanud Harmaron OÜ on võrdselt Indrek Toome ja Alvar Ildi vahel jagatud finantsvahendusega tegelev ettevõte. Ettevõttele on peale tehingut praeguse seisuga jäänud alles veel Rävala Parkla AS. Seda, mis plaanid Toomel Harmaroniga edasi on, ei osanud või ei soovinud ta veel öelda. „ Noh, eks vaatame seda, ma ei kommenteeri midagi,“ märkis ta.
    Soomlastele kuulub nüüd terve Viru kompleks
    Pontos Grupi tegevjuhi Kai Beckeri sõnul oli Viru Centeri 25% omandamine nende jaoks asjade loomulik käik, sest neile kuulub sellest juba niikuinii 75%. Samadel põhjustel osteti ka Parmalo Invest, mille kaudu oli Ildil ja Toomel osalus Viru Väljaku Arendamise ASis. „Harmaron OÜ omanikud Indrek Toome ja Alvar Ild, kes on olnud meie pikaajalised partnerid Eestis, on nüüd üpriski vanad juba (Indrek Toome on 70 ja Alvar Ild on 69 - toim) ja nad soovisid oma osalust rahaks teha ning me ostsime selle ära. Raske on öelda küll, kes alustas läbirääkimisi,“ rääkis Becker. Ta lisas, et tehingu hind on siiski konfidentsiaalne, kuid see vastab hetkel turu hindadele.
    Viru Centeri majandustulemustega on omanikfirma Beckeri hinnangul vägagi rahul. „Jah, me oleme tulemustega rahul, kõik läheb kenasti ja meie hinnangul on tegemist Baltimaade parima keskusega,“ lisas ta.
    Tulevikuplaanide osas märkis Becker, et plaanitakse keskust kenasti käigus ja arengus hoida. Kuid kunagi jutuks olnud Viru Poja osas arenguid hetkel ei ole olnud. „Loomulikult me sooviksime laieneda, kuid hetkel meil selles osas arenguid ei ole,“ märkis Becker.
    Harmaron OÜ loodi 1997. aastal. Ettevõtte loomisjärgne äriidee koosnes kolmest ettevõttest -  AS Rävala Parkla 50%, AS Viru Center 25% ja Parmalo Invest OÜ 25%. Kolmest on järel nüüd vaid Rävala Parkla.
    Kui 2011. aastal teenis osaühing 1 005 004 eurot kasumit, siis 2012. aasta majandusperioodil 1 098 479 eurot, seda eeskätt seetõttu, et kasvas osaühingu omanikutulu tema omanduses olevate äriühingute heade finantstulemuste tõttu. 2009. aastal teenis osaühing 11 949 016 krooni, 2010. aastal 14 777 059 krooni puhaskasumit.
    2014. aasta dividendide TOPis olid Indrek Toome ja Alvar Ild 144. kohal.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Maksudebati vanker veereb tiigi poole. Püüame kinni!
Arutelu Eesti maksusüsteemi muutmise üle ei jõudnud õieti alatagi, enne kui see ärevaks tegevas suunas liikuma hakkas. Ent kui varakult sekkuda, siis õnnestub hoogu sattuma kippuvaid poliitikuid õige(ma)le poole nügida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Arutelu Eesti maksusüsteemi muutmise üle ei jõudnud õieti alatagi, enne kui see ärevaks tegevas suunas liikuma hakkas. Ent kui varakult sekkuda, siis õnnestub hoogu sattuma kippuvaid poliitikuid õige(ma)le poole nügida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Nafta odavnes täna järsult
Naftahinnad langesid täna tublisti, sest Hiina kehvad majandusandmed võimendasid globaalse majanduse jahenemisega seotud hirme ning kardetakse, et see võib nafta nõudlusele negatiivselt mõjuda, vahendab Reuters.
Naftahinnad langesid täna tublisti, sest Hiina kehvad majandusandmed võimendasid globaalse majanduse jahenemisega seotud hirme ning kardetakse, et see võib nafta nõudlusele negatiivselt mõjuda, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
RMK nõukogu esimees: metsadebatt ei saa Marrani ajal otsa
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu esimehe Randel Läntsi juttu mööda oodatakse ülitõenäoliselt RMK uueks juhiks saavalt välisluureameti peadirektorilt Mikk Marranilt, et tema kureerimisel tekib huvigruppide vahel rohkem mõistmist ning ühistes eesmärkides ja kriteeriumites suudetakse kokku leppida.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu esimehe Randel Läntsi juttu mööda oodatakse ülitõenäoliselt RMK uueks juhiks saavalt välisluureameti peadirektorilt Mikk Marranilt, et tema kureerimisel tekib huvigruppide vahel rohkem mõistmist ning ühistes eesmärkides ja kriteeriumites suudetakse kokku leppida.
Raadiohommikus: mida Eesti esivastuluurajalt RMK juhina oodatakse?
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Esmaspäev tõi üllatava uudise, et Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) nõukogu valis asutuse uueks juhiks välisluureameti juhi Mikk Marrani, kellega asuti läbirääkimistesse. Miks niisugune valik ning mida Marranilt oodatakse, seda uurime Äripäeva raadio teisipäevases hommikuprogrammis RMK nõukogu esimehelt Randel Läntsilt.
Töötus on Eestis 5,8 protsenti
Töötus vähenes Eestis teises kvartalis aastatagusega võrreldes 5600 inimese võrra, kuid kasvas esimese kvartaliga võrreldes ja registreeritud töötuse määr oli 5,8 protsenti, võrreldes kvartalitaguse 5,5 protsendiga.
Töötus vähenes Eestis teises kvartalis aastatagusega võrreldes 5600 inimese võrra, kuid kasvas esimese kvartaliga võrreldes ja registreeritud töötuse määr oli 5,8 protsenti, võrreldes kvartalitaguse 5,5 protsendiga.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.