Statistikaamet arvutab kasvu tegelike andmete põhjal

Meie põhihool ongi võrreldavate ja ajakohaste andmete koostamine Eesti majanduse käekäigu kohta ning selles suhtes ei erinenud 2,2% majanduskasvu numbri arvutuskäik kuidagi varasematest. 11. augustil avaldatud esialgse majanduskasvu hinnangu koostamisel lähtusime samadest põhimõtetest, millest kõigi eelnevate II kvartali majanduskasvu esialgsete näitajate puhul. Kasutasime kõige viimaseid ehk siis kõige ajakohasemaid andmeid.

Uuendatud andmestik. II kvartali esialgse hinnangu arvutamisel on juba arvesse võetud kõiki täpsustatud andmeid eelnevas aegreas ning võrdlus eelmise aasta suhtes tehakse uuendatud andmete alusel. Uuendatud andmestiku kasutamine esialgse hinnangu puhul tähendab, et võrreldakse 2014. aasta II kvartalit 2013. aasta II kvartaliga, kusjuures mõlema perioodi andmed on uuendatud. Samal põhimõttel võrreldakse ka 2014. aasta I ja II kvartalit. Seega põhineb 2,2% majanduskasvu hinnang igati võrreldavatel andmetel.

Uuendatud andmestike kasutamine tähendab ka seda, et septembris avaldatav täpsustatud majanduskasvu hinnang arvestatakse esialgse hinnanguga sama aegrea kontekstis ning tegelik majanduskasv ei saa kujuneda hoopis teistsuguseks, kui on näha esialgses hinnangus. Uuendatud andmete alusel tehtud võrdlus eelmise aasta suhtes on kindlasti tegelikkusele lähedasem, kui oleks seda võrdlus uuendamata andmete põhjal.

Ei midagi erakordset. Juunis avaldatud majanduskasvu näitaja –1,4% lähtub uuendamata andmetest ning seepärast ei saa panna ühte ritta –1,4% tulemust I kvartalis ja esialgset majanduskasvu hinnangut +2,2% II kvartalis. Niisugune katkestus aegrea võrreldavuses juhtub igal aastal, kui augustist alates näidatakse esialgset majanduskasvu uuendatud andmetest lähtuvalt.

See ei ole midagi erakordset – sellest siis ka teadlikumate analüütikute ettevaatlikkus esialgse näitaja kommenteerimisel.