“Toetan kahe käega,” ütles ASi Bigbank juhatuse esimees Kaido Saar, kelle arvates on seaduseelnõu ammu oodatud samm.

“Mõju on see, et enam üle kolmekordse selle määra krediite ei anta. Selliseid laenutooteid enam ei ole,” selgitas Saar seaduseelnõu mõju turule. Ta arvas, et isegi kui mõni laenuandja üritab kuidagi süsteemi üle kavaldada, lõpeb see õige pea, kui asjakohased ametid selle teemaga tegelema hakkavad.

Toob hindade languse. Saare arvates on seaduseelnõu üldine mõju kindlasti positiivne – hinnad langevad ning enam ei anta liiga kergekäeliselt laenu inimestele, kes ei suuda seda tagasi maksta. Ta lisas, et muudatuste tõttu ei pruugi osa tarbijaid, kes enne said laenu, seda enam saada. “Eraldi teema on, kas nad oleksid pidanud (laenu – toim) saama,” täpsustas Saar.

Credit24 Baltimaade tegevjuht Rain Sepp osutas, et tarbimislaenude puhul on krediidikulukuse määrast suurem probleem inkassonõuete arvel või laenu pikendustasudelt teenimine.

Sepp sõnas, et pooldab mõistlikku reguleerimist, sh hinnakontrolli kehtestamist. “Usume, et valitsuses vastu võetud tarbijalaenu krediidi­kulukusele seatav kolmekordne keskmine piirmäär on piisav. See võimaldab edaspidi turul toime tulla nendel ettevõtetel, kes ei otsi kiiret lühiajalist teenimisvõimalust ja kes on seadnud oma ärieesmärgiks pikemaajaliselt kliente teenindada,” selgitas Sepp.

Valukohti ei leevenda. Samas ei ole Credit 24 tegevjuhi arvates hinnakontroll kõige tõhusam vahend valukohtade – nagu ülelaenamine ja laenuvõlglaste probleem – leevendamiseks. Osana paketist on see siiski tõhus ja pikemaajaliselt kasulik nii klientidele kui ka laenufirmadele.

Sepp lisas, et tarbimislaenu sektor vajab hädasti korrastamist, mis annaks tõuke ka selle valdkonna parema kuvandi loomiseks. Praegu on nõudlus tarbimislaenude järele kindlasti suurem, kui turg näitab, kuid paljud inimesed kardavad tarbimislaenu võtta, sest turul on näiteid ebakohastest äripraktikatest.

“Ootame pikisilmi ka selgeid regulatsioone kõrvalnõuete kohta, mis seaksid piirid laenuettevõtete ärimudelitele, kus kasumit teenitakse hoopis inkassonõuete arvel või ka laenu pikendustasudelt. Tegu on minu hinnangul ka kõige olulisema teemaga, mis vajaks kiiresti reguleerimist, sest sageli just sealt saab kliendi nn võlaspiraal alguse,” tõi Sepp välja probleemkohad.

Credit 24 hinnangul saab valdav enamus Eesti laenuklientidest väga hästi oma laenu teenindamisega hakkama ja teenus kui selline on Eesti turul kindlasti vajalik. Kohendamist ja parandamist vajavad pigem need teemad, mis lasevad kliendil võlalõksu langeda.

Seaduseelnõu kohaselt on tulevikus tarbija­krediidileping automaatselt tühine, kui selles küsitakse laenu kasutamise eest nimetatud ülempiirist kõrgemat tasu. “See tähendab, et inimene on kohustatud ikka tagasi maksma laenatud rahasumma, aga maksma ei pea liiga kõrgeid tasusid raha kasutamise eest. Tihti võivad need olla laenust endast kordades suuremad summad ja seavad kiirlaenu võtnud inimesed väga raskesse olukorda,” selgitas justiitsminister Andres Anvelt.

Krediidikulukuse määra arvutamise aluseks on krediidi kogukulu tarbijale. See hõlmab kõiki kulusid, kaasa arvatud intressi, lepingutasusid, makse ja muid tasusid, mida tarbija on kohustatud seoses laenulepinguga maksma.

 

Praegu oleks piirmäär 102,17%

Eelnõu järgi ei tohi tarbijalaenu krediidikulukuse määr olla suurem kui kolmekordne Eesti Panga viimati avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenu kulukus. Näiteks tänavu augustis oleks see olnud 102,17%. Eesti Pank hakkab seda määra avaldama iga aasta 1. jaanuariks ja 1. juuliks. Tulevikus on tarbija­krediidileping automaatselt tühine, kui selles küsitakse laenu kasutamise eest nimetatud ülempiirist kõrgemat tasu.