Bigbank köidaks dividendidega

Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar  Foto: Andas Kralla

Ajal, kui investorid ootavad pikisilmi börsile LHV Panka, on teenimatult varju jäänud oma nišis turuliidriks tõusnud Bigbank, mis sobiks hästi dividendiaktsia rolli. Kahe panga võrdlus annab üllatava tulemuse.

Kui kulukas ja koormav oleks Bigbankile börsiletulek? 

Kalle Viks, Nasdaq OMX Tallinna börsi emitenditeenuste juht

Krediidiasutused on teiste ettevõtetega võrreldes pisut erinevas olukorras:

1. Krediidiasutuse omakapitali suurusele kehtivad miinimumnõuded, mis ületavad börsinõudeid ettevõtete turuväärtusele. Bigbanki omakapital on suurusjärgus 80 miljonit eurot, mistõttu poleks nimekirjavalik nende puhul just keeruline. Määravaks võib saada free float ehk vabalt kaubeldavate aktsiate osakaal. Kui see on 25% või rohkem, siis on põhinimekiri loogiline valik.

2. Krediidiasutustele kehtivad ka aruandluses erinõuded ning kvartaalsed vahearuanded lähtudes rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest koostatakse nagunii, seega ka halduskoormus ei kasva.

Juriidiline ettevalmistus börsiletulekuks sisaldab peamiselt kauplemisprospekti koostamist ja registreerimist finantsinspektsioonis. Sellele järgneb noteerimistaotluse ja selle lisade esitamine börsile. Kui enne börsiletulekut tehakse ka aktsiate suunatud või avalik pakkumine, nõuab seegi omajagu tööd ja ettevalmistust.

Turuletulekuga seotud kulud sõltuvad peamiselt dokumentatsiooni koostamise ja pakkumise korraldamise kuludest. Kui kaasatakse uut kapitali, maksab kogu protsess tüüpiliselt 3-10% kaasatava kapitali mahust. Selles sisalduvad nõustajate tasud, tõlke- ja trükikulud, roadshow kulud, börsi tasud jpm. 

Täpsemalt tasub uurida kogemustega nõustajatelt, aga igas prospektis on kulude koondnumber ka alati välja toodud. Börsitasud on meie hinnakirjas olemas - põhinimekirjas registreerimistasu 6390 eurot, millele lisandub 0,02% noteeritavate aktsiate turuväärtusest; tasu maksimummääraks on 31 955 eurot. Kvartaalse haldustasu arvutusloogika on keerulisem.

Rohkem kui kakskümmend aastat tagasi eestlastest ärimeeste loodud kiirlaenukontorist rahvusvaheliseks spetsiaalpangaks kasvanud Bigbank võiks olla oodatud aktsiakandidaat Tallinna börsil. Seda enam, kui omanikud jätkaksid selget dividendipoliitikat ka börsil olles.

Nii on vähemalt viimased viis aastat kaks kauaaegset Bigbanki omanikku välja võtnud dividendidena kas veidi rohkem või vähem kui 1 miljon eurot aastas. Viimasel aastal tegi see 18,75 eurot aktsia kohta. Bigbanki puhaskasum oli mullu 12,7 miljonit eurot ja puhaskasum aktsia kohta (EPS) oli 158 eurot.

Võrdlus LHVga annab üllatava tulemuse. Kui Bigbank on pangana tegutsenud kümme aastat ja tegutseb kokku üheksal sihtturul, siis LHV on seda teinud kuus aastat Balti turgudel. LHV Panga puhaskasum oli mullu Bigbanki omast poole väiksem, 6,2 miljonit eurot, ja puhaskasum aktsia kohta oli 137 eurot. Bigbanki omakapital on veidi üle 80 miljoni ja LHV Pangal veidi üle 45 miljoni euro.

Raha või maine

Tõsi, otseselt rahavajadust pangal ei ole, mistõttu omanikud börsile minekuks praegu plaane ei sea. Bigbanki üks omanikke ja pikaaegne nõukogu esimees Parvel Pruunsild ütles, et ta täitsa usub, et investorid võivad Bigbanki börsile oodata. "See pole esimene jutuajamine sellistel teemadel, aga küsimus on, mida meile tarvis on," lausus ta. Pruunsilla sõnul ei näe nad praegu põhjust börsile minekuks, nii nagu kaheksa aasta eest rääkis sama juttu Äripäevale teine Bigbanki omanik Vahur Voll.

Ettevõtte juhatuse esimees Kaido Saar põhjendas, et pank on suutnud end iseseisvalt finantseerida. "Omakapital kasvab orgaaniliselt piisava kiirusega kasumliku tegutsemise kaudu ja võõrkapitali kaasame eeskätt deposiitidega. Me ei näe, et see peaks lähiaastatel muutuma. 85-90% kasumist on jäänud iga aasta ettevõttesse ja see on võimaldanud omakapitali kasvatada. Nii me edasi liigume," selgitas ta.

Samas on Bigbankil börsikogemus olemas, sest ettevõte noteeris kümmekond aastat tagasi Tallinna börsil võlakirju. Kuid lisaks rahale võib börsiga liitumisel olla ka teisi eesmärke, seal hulgas mainekujundus. Superia Corporate Finance juhtivpartner Henrik Igasta sõnul teenib emitendi strateegilisi huve selline börsileminek, kus emitent raha ei kaasa, vaid selle omanikud vähendavad osalust. "See võimaldab vastavalt vajadusele turult täiendavat kapitali hankida, kasutada aktsiaid maksevahendina näiteks konkurentide omandamisel, luua aktsiaoptsioonide ja -osalustega juhtkonnale ja juhtivtöötajatele omanike huvidega ühtiv motivatsioon, suurendada oma kaubamärgi tuntust börsil ja uudistes olles," kirjeldas Igasta teisi põhjuseid börsile minekuks.

Börsile minekuga tuleb kiirustada

Henrik Igasta, Superia Corporate Finance juhtivpartner

Tänavu esimese poolaasta jooksul on esmasemissioonide arv ja maht maailmas olnud aegade rekordtasemel ja valdav osa esmasemissioone hetkel ka õnnestub. Tegemist on turuolukorraga, kus tingimusi dikteerivad müüjad, mitte ostjad. Paljudes sektorites pakub avalik turg ehk börs kordajate baasil paremat hinnataset kui eraturg. Need on märgid sellest, et pidu börsidel enam väga pikalt ei pruugi kesta.

Kui Bigbanki omanikel oleks soov osalust hea hinna eest vähendada, siis lähiajal oleks neil hea võimalus seda teha. Kui sentiment turgudel peaks märkimisväärselt halvenema, ja see on minu arust 6-12 kuu perspektiivis tõenäoline, võib "aken" esmasemissioonide turul Bigbanki mastaapi ja profiiliga ettevõttele, nagu ka paljudele siinsetele teistele võimalikele emitentidele, mõneks ajaks lausa sulguda.

Pruunsilla hinnangul ei pruugi Bigbanki börsiga liitumine mainet või au suurendada. "Kuna meie tegevus on rahvusvaheline ja Eestis on uusmüügis kaunikesti väike osa, siis see tekitaks ka kohe küsimusi, mis see nii-öelda maine meile tegelikult Eestis annaks, kui me kujutaksime ette, et börsile minek üldse annaks mainet. Ma ei ole nii üht- ega teistpidi selles kindel," rääkis Pruunsild. Ta nägi sellest hoopis lisakohustust. "Antud juhul on see tegelikult lihtsalt koorma võtmine, kuigi pangad peavad nagunii olema väga kripsis-krapsis tänu finantsinspektsioonile, tegema aruandeid ja kõiki muid asju. Siis sa pead andma veel rohkem igasugu aruandeid ja mida kõike tegema, kui börsile minna," rääkis ta.

Tema sõnul minnakse börsile mitte edevusest ja maine pärast, vaid ikka siis, kui on reaalselt lisakapitali vaja. "Kui on mingi eriti tore plaan või tahavad omanikud võtta välja väga palju omanikutulu, müües osa aktsiaid ära. Kuna meil neid põhjuseid ei ole, siis ma tõtt-öelda küll ei näe praegu mitte midagi taolist," jäi ta endale kindlaks.

Väljumist pole kaalunud

Millisena näeb Pruunsild Bigbanki ja tema rolli 10-20 aasta pärast ja kas on võimalik ka ettevõttest väljumine, seda ta oma partneri Vahur Volliga arutanud ei ole. "Kuna me veel pensionieas ei ole, siis selliseid mõtteid ei ole. Mida see väljumine endaga kaasa tooks?Lihtsalt selle, et saad ilmselt mingi hulga raha ja siis oled õnnelik või. Ei tea. Vähemalt praegu ma küll ei oska midagi öelda. Küsimusele, mis juhtub 10 või 20 aasta pärast, on pisut keeruline vastata," leidis ta.

Pruunsilla sõnul ei ole tal tekkinud kordagi tunnet, et ta oleks pangandusest tüdinenud ja tahaks suunda vahetada. "Alati sünnib uusi ja huvitavaid asju. Võib küll jääda mulje, et pangandus on väga staatiline, aga tegelikult see päris nii ei ole, ka pangandus võib olla üllatavalt dünaamiline," põhjendas ta.

Bigbank AS 

Asutati 22. septembril 1992. aastal Tartus. 27. septembril 2005. aastal sai krediidiasutuse tegevusloa. Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Hispaanias ja Rootsis tegutsev ning Saksamaa, Austria ja Hollandi turul piiriüleseid teenuseid osutav tähtajalistele hoiustele ja tarbimislaenudele spetsialiseerunud pank.Kasum   2012 (€)    2013 (€)    2014 (€)                7,0 mln     10,8 mln    12,7 mln Tulud    46,3 mln    54,6 mln     60,9 mlnTänavu I kvartali lõpu seisuga oli kontserni bilansimaht 327,4 mln eurot, omakapital 81,1 mln eurot.Tänavu I kvartali lõpuks oli kontsernil 175 000 laenulepingut, neist Eestis 41 000, Lätis 70 000, Leedus 31 000, Soomes 15 000, Hispaanias 11 000 ning Rootsis 7000. Laenuportfelli suurus oli 31.03.2015 seisuga 311,8 miljonit eurot, tähtajalisi hoiuseid oli 241,2 miljoni euro väärtuses. Bigbank annab tööd 470 inimesele (215 Eestis, 94 Lätis, 68 Leedus, 35 Soomes, 35 Hispaanias ja 23 Rootsis). 2015. aastal on oodata ka Bigbanki turuosa kasvu enamikul sihtturgudest, ning seda uue online-laenuandja ärimudeliga, mis tähendab madalamat intressimäära, kõrgemat tegevusefektiivsust ja paremat laenukvaliteeti. Uutele sihtturgudele laienemist 2015. aastaks ei kavandata.Aktsionärid ettevõtte asutamisest saadik: Parvel Pruunsild (nõukogu esimees) 50%, Vahur Voll (nõukogu liige) 50%. Enne 1994. a oli ka nende ülikooliaegne sõber kompanjon, aga siis lahkus ning Pruunsild ja Voll jäid kahekesi.

Mis on rahasüst?

Äripäev valis koos Redgate Capitali ja Raidla Ellexiga välja üle 1000 ettevõtte, kes võiksid kaaluda kapitaliturule tulekut. Areneda võlakirjade või omakapitali investeeringute abil. Neist ettevõtetest ilmuvad Äripäevas lood ühisnimetusega "Rahasüst". 

Hetkel kuum