Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Puhkepäev. Pegasus on tagasi. Nüüd siis juba kolmandat korda
Mulle tundub, et olen vist juba korra sellise pealkirjaga restoraniloo kirjutanud. See oli aastal 2000, kui legendaarse kohviku asemel tekkis restoran Pegasus. Tekkis ja kadus, et uuesti sündida, nüüd siis juba kolmandat korda.
Kuidas legend alguse sai ja missugune oli proto-Pegasus, mäletavad vaid need, kellel eluaastaid kuuskümmend ja üle: esimese Pegasuse kuldaeg oli eelmise sajandi kuue-seitsmekümnendatel, mil temast sai boheemlike kultuuriinimeste kohtumispaik. Teine, 2000. aastate Pegasus oli noobel restoran, mille minimalistlik sisekujundus ja maksimalistlik hinnakujundus talle pikka iga ei võimaldanud. Pikka iga ei olnud ka Fish ja Wine’i nimelisel söögikohal, mis Pegasuse ruumides üritas jätkata.
Ja nüüd siis Pegasuse kolmas tulemine. Esialgu küll vist ainult tänavarestoranina-baarina, teisele ja kolmandale korrusele pole õnnestunud jõuda. Kord öeldi seal koolitus olevat ja teisel korral toodi põhjuseks, et seal on liiga kuum ja nagunii keegi ei taha sinna minna. Pole õige, mina ju tahtsin. Ja silt “Palava ilma tõttu suletud” oleks olnud igatahes meeldivam kui kelneri ootamatu “sinna ei saa”.
Esimesel korral polnud terrassil lärmi tõttu mitte kõige mõnusam, naabermajas käis remont ja Pegasuse muusika püüdis seda üle mängida. Teisel korral, mis juhtus pühapäev olema, oli vaiksem, ei remonti, ei muusikat.
Menüü aga pakkus mõlemal korral meeldivaid elamusi, seda nii maitse kui ka värske lähenemise poolest. Kadakamarjadega marineeritud forell vutimuna, peedi ja rohelise salatiga oli maitsev, kuid suhteliselt tavapärane roog, mis väga paljude söögikohtade menüüs, aga selge köögiviljapuljong kapsapirukaga on vist juba nii arhailine, et vajab taasavastamist. Lihtsuses peitub võlu: puljongil oli sügav puhas maitse, pirukal perfektne teostus ja mõlemad olid suurepärased.
Jätkasime praetud veisemaksa ja aeglaselt küpsetatud seakoodiga. Veisemaksa lisandiks oli tavapärane kartulipüree ja mittetavapärane suitsulihakaste. Seakooti täiendasid suhteliselt tavapärane veinikaste ja üldse mitte tavaline juurselleripüree ja sibulakrõpsud. Kui mõni ülearune kelmeriba välja jätta, oli veisemaks suurepärane, õrnale põrsale polnud pikk küpsetusaeg aga kasuks tulnud, liha oli tuimaks ja puiseks vindunud.
Tavapärase ja uudse kombinatsioonid ulatusid läbi kogu menüü, nii et igav ei hakanud, aga ka uuendustega ei pakutud üle. Erilise elamuse pakkus seninägematu datli-pähklipõhjaga jahe ja kerge spinati-matcha-kook, mis tõelise suveroana eelmise nädala kuiva ja kuuma ilmaga suurepäraselt kokku sobis.
Teenindajatega on Pegasuses vedanud või on neil hea personalitöötaja, kes väärtustab teenindajate individuaalset stiili ja oskab parimad välja valida. Rõõmsad ja reipad tütarlapsed suutsid suhelda, jaksasid naeratada ja nende “Kuidas maitses?” kõlas väga ehtsalt. Personaalset lähenemist jätkus ka salvrätile, ühel korral oli sellele kirjutatud “Head maitsmist!”, teisel korral “Kohvikud ja pühapäevad sobivad nii hästi kokku”.
Maitseelamus
Hermitage
Aadress: Harju 1, TallinnTelefon: 662 3013Avatud: E–N 12–23, R, L 12–00, P 12–23
Hinnang: 25toit 8teenindus 10interjöör 7
põhiroogade hinnad: 8,20–13,40 eurot