Töötajaskonnast on kadunud terve linna jagu rahvast

Statistikaameti eelmisel nädalal avaldatud andmeil on viimase viie aasta jooksul Eesti tööealisest elanikkonnast kadunud pea terve Pärnu linna jagu rahvast, ühtekokku enam kui 37 000 inimest.

“Meil on praegu ülikeeruline leida inimesi, kes oleksid nõus tulema ja ka pikemaks ajaks tööle jääma,” lausus ASi Kalev juht Kaido Kaare.

Öisesse vahetusse vähe tahtjaid. Tööjõupuudus on Kaare sõnul stabiilselt kasvanud just selle aasta jooksul. Sügiseti palkab Kalev lisatööjõudu, et jõuluperioodiks valmistuda, ja tänavu on Kaare sõnul lisakäsi olnud raskem leida kui eelmisel aastal. “Tööd pakkuda oleks ja inimestel ka huvi oleks, aga kas siis ei ole see tööjõuturg praegu õige või mingisugused mõjurid on, püsivat tööjõudu on raske leida,” nentis Kaare.

Rahandusministeeriumi finantspoliitika osakonna analüütiku Madis Abeni sõnul võib statistilise hõive languse üks põhjus olla eelmise aasta teises kvartalis mõõdetud üllatuslikult suur hõive lisandumine, mis nüüd välja taandub. Ta märkis, et seda versiooni kinnitab ka palgasaajate arvu suurenemine teises kvartalis maksuameti andmetel.

PKC tööjõu puudus suurendab Haapsalus tööpuudust

Autotööstusele juhtmeköidiseid valmistav rahvusvaheline PKC Group sulgeb tööjõu puuduse tõttu aasta lõpuks Haapsalu tehase ning koondab töötajad.

Haapsalus on töötukassa andmeil juulikuu seisuga tööd otsimas 173 inimest, Läänemaal ühtekokku 469. Haapsalu PKC tehases töötas 347 inimest, kellest vaid 100–120-le pakutakse tööd PKC Keila tehases.

PKC on ka varem tööjõu puudusega kimpus olnud. Eelmisel aastal tõi firma Eestisse inimesi Lätist ja Leedust.

PKC Haapsalu tehase neljast tootmisliinist kaks viiakse üle PKC Eesti Keila tehasesse ja kaks PKC Leedu tehasesse.

 

Kommentaar

Paindlik tööturg annab võimaluse tööjõudu valida

Valdo Kalm, ASi EMT juht ja tööandjate keskliidu aseesimeesTööjõupuudus on sektoriti kindlasti erinev. IT-sektor tunnetab heade spetsialistide puudust pidevalt. Positiivse küljena võib öelda, et võib-olla mõnel sektoril läheb niivõrd hästi, et lihtsalt ei jätku spetsialiste. Negatiivselt poolelt tuleb otsida põhjuseid haridusest. Kadunud on balanss kõrg- ja kutsehariduse vahel ning reaal- ja humanitaar­alade vahel. Kolmandaks oluliseks punktiks on kõrged tööjõumaksud. Sellest on rääkinud pikalt nii tööandjad kui ka tööandjate keskliit ja teised katusorganisatsioonid. Ma usun, see on mõjutanud investorite otsuseid. Peame aru saama, et maailm muutub kiiremini, tehnoloogia toob uuendusi. Paindlik tööjõuturg annab ettevõtetele võimaluse valida tööjõudu ja vähendab ka tööpuudust.