Lõhe hind ujub allamäge

Teises kvartalis suurenes lõhe pakkumus maailmaturul 14% võrra. Kuigi ettevõtte hinnangul jäi nõudluse tase turul üldjoontes samaks, viis pakkumuse tõus hinnad turul alla.

Ettevõte põhjendab hinnalangust Venemaa kehtestatud vastusanktsioonidega, mille tõttu peavad norralased lõhet eksportima uutele turgudele ning oodata on ka kasumilangust.

Pikaajalisi perspektiive silmas pidades märkis ettevõte, et tõenäoliselt olukord turul üsna varsti normaliseerub, kuna need ettevõtted, kes varem ei eksportinud lõhet Venemaale, saavad seda nüüd teha. See omakorda tähendab, et eksport ülejäänud turgudele väheneb. Seega peaks tulevikus lõheturg taaskord tasakaalus olema.

ASi M.V.Wool juhataja Mati Vetevool selgitas, et lõhehinna langust peab nägema eeskätt kahest aspektist lähtuvalt. Esiteks on tooraine hinnalangus iga-aastane nähtus – juulist septembrini on lõhehind kõige odavam, kuna kalakasv on suur. Hinnad on kõige kõrgemad detsembris.

Seoses Venemaa kehtestatud sanktsioonidega on hinnalangusel ka teine pool. Nimelt hakkas Vetevoolu sõnul lõhehind langema juba kolm päeva pärast sanktsioonide kehtestamist, ent ta rõhutas veelkord, et hinnalanguse üks osa on kõrghooajast tingitud hinnalangus.

Vetevoolu teatel mängitakse tõenäoliselt lõheturg mingis osas ümber ning ilmselt hakkavad idanaabrid importima lõhet Tšiilist.

Vetevool ei osanud öelda, kui pikka aega võiks turuvahetus kesta. „Kindlasti võtab see aega, praegu on selline kohmetuse hetk,“ ütles ta.