Ehitus. Kas ehitajatele terendab uus tööpõld?

Soomes tegutseva Eesti ehitusfirma Ehiter Arendus OÜ juht Lauri Noot märkis, et kuigi Rootsi planeerib suuri investeeringuid, siis ilmselt väga suuri muudatusi see Eesti ehitajate jaoks kaasa ei too. “Inimesed valivad, kas raha või perekond,” viitas Noot sellele, et Soomes käimine on ühelt poolt eestlase jaoks lihtsam ning teiselt poolt on mitmed Eesti ehitajad juba põhjanaabrite juures paikseks jäänud.

Kui rootslaste suur investeeringute periood oleks alanud eelmisel aastal, oleks Nooti hinnangul võinud mõju suurem olla. “Samas mingi osa eestlastest kindlasti läheb sinna, ikka on ju neid, kes suuremat palka tahavad. Väga paljude jaoks on aga see kompromiss pere ja raha vahel,” selgitas Noot.

Ehitustöölistel nõrk ettevalmistus. Rakennusyhtiö Rand & Tuulberg Oy juht Andrus Aavaste nentis, et taas tuleb põhjust otsida eestlaste kvalifitseeritusest. “Ma ei usu lähiajal Eesti peatöövõtufirmade invasiooni Skandinaaviasse, sest meie tööliste haridustase ja ehitusinseneride passiivsus ei toeta ehitustööde täisteenuste importi, samuti on enamikul Eesti firmadel selleks piiratud rahalised ressursid,” selgitas Aavaste ja lisas, et alltöövõtjana edukaks tegutsemiseks tuleks kitsalt spetsialiseeruda ja kogu firmaga Eestist ära kolida.

Lisaks ei ole tema sõnul Eesti töömehed enam Skandinaavias odavtööjõud – selle koha on ammu hõivanud lätlased, ukrainlased, bulgaarlased ja teised, kes on nõus tegema tööd madala tasu eest ja elama kitsastes oludes. “Aga tublidel töömeestel on alati võimalus seal hästi teenida ja ka oma perele paremat elukeskkonda leida ning lastele head haridust pakkuda,” võttis ta kokku.

Võõrtöölised Soomes nigelas seisus. Soome ehitusliidu juhi Matti Harjuniemi hinnangul küsivad eestlased siiski oma töö eest liiga vähe raha ning ei nõua paremaid elutingimusi. “On kurb näha puhkepäeviti töötajaid, kui sa tead, et nad ei saa oma töö eest piisavalt palka,” ütles ta. Ta rõhutas, et see probleem ei puuduta üksnes eestlasi, vaid ka eelpool mainitud lätlasi, bulgaarlasi ja teisi rahvaid, kelle tasu tehtud töö eest on väike. “Euroopa Liit on avatud ning kõigi töötajate järele valvata on raske,” leidis Harjuniemi.

Harjuniemi usub samuti, et eestlased Rootsi pakku ei lähe. Kuigi Soome investorid on investeeringuid tehes ka praegu väga ettevaatlikud ning mitu planeeritut investeeringut on edasi lükatud, on Helsingi ümbruses palju erinevaid planeeritavaid projekte.

Suhtumine Soomes ja kodumaal erinev

Kui Soome suure ehitusfirma juht kiidab sealses meedias Eesti ehitajaid taevani, on siinsed firmad nendesse suhtumisel erineval arvamusel.

Soome ajaleht Kauppalehti kirjutas, et põhjanaabrite ühe suurema ehitusettevõtte SRV presidendi Jukka Hienoneni sõnul on eestlased Soomes väga hinnas – nimelt oskavad meie ehitajad mitut sellist ehitustööd, milleks soomlasi isegi ette ei valmistata. “Meie jaoks ei oma rahvus tähtsust. Me ei palka eestlasi, soomlasi või teisi rahvuseid. Me palkame eksperte,” ütles Hienonen Kauppalehtile.

Soomes tööl sinikraed. Rakennusyhtiö Rand & Tuulberg Oy juht Andrus Aavaste ütles, et kui räägitakse Eesti ehitajatest Soomes, siis enamasti on tegemist ehitusvaldkonnas tegutsevate töölistega – ja neid on põhjanaabrite juures tuhandeid. “Haritud Eesti ehitusinsenere kohtab Soomes püsivalt töötamas haruharva,” lisas ta.

“On palju selliseid töid, mille tegemaõpetamist Soomes professionaalsel tasemel ei kohtagi,” märkis Hienonen. Helsingi ümbruses ehitatavatel objektidel moodustavad kolmandiku töölistest eestlased. “Ilma eestlasteta mõningaid objekte ei saakski ehitada,” lisas Hienosen.

Aavaste näeb seda küsimust teise nurga alt. “Soome ja Eesti ehitusvaldkonnas töötajate  vahe on enamasti selles, et soomlasel on mingis valdkonnas olemas ehitusalane haridus ja ta on kitsa eriala spetsialist. Eestlased on seevastu pooliku haridusteega niinimetatud iseõppinud “meistrid igal alal”,” selgitas ta. Aavaste lisas, et kui soomlane on valmis vastutama ainult oma tööülesande või vastutusvaldkonna eest, siis eestlane tormab rahumeeli tegema töid, mille tegemiseks tal puuduvad pädevused või volitused.

Ehitusinsenerid võõrsile tööle ei kiirusta. Aavaste sõnul on nukker, et Eesti insenerid ei soovi väljuda oma mugavustsoonist ja siseneda Skandinaavia tööjõuturule, et konkureerida kohalikega – eestlaste eeliseks võiks olla inseneribaasoskuste kõrge tase, valmisolek suuremaks tööpanuseks ja enda erialaseks täiendamiseks ning kohaliku keele oskus.

Lemminkäineni juhataja Sven Pertensi sõnul on Soomes kindlasti hooajaliselt puudus mõningatest kvalifitseeritud ehitusala spetsialistidest, ennekõike tunnipalgalise tööjõu seas. “Eestist saadaolev tööjõud on Soome vastavatasemelise tööjõuga võrreldes odavam, mis konkurentsiolukorras soosib Eesti tööjõu kasutamist,” ütles ta. Töötajate palkamisel ei ole Pertensi sõnul rahvus määrava tähtsusega, aga teatav keeleoskus, geograafiline lähedus ja sarnane kultuuritaust on valikut mõjutavad asjaolud.

Kultuurilise sarnasuse ja geograafilise läheduse aspekti tõi välja ka Soome ehitusliidu juht Matti Harjuniemi, kelle sõnul Eesti ehitajate näol on ehitusplatsil nii neid, kes puutuvad Soomes ehitustegevusega alles esimest korda kokku, kui ka neid, kel on kvaliteetse töö kogemus. Harjuniemi sõnul peab SRV presidendi öeldus arvestama ka sellega, et SRV kasutab palju võõrtööjõudu ning Hienoneni peamine eesmärk oli oma kommentaariga siiski mõista anda seda, et Soome maksusüsteem ei toeta kaugelt pealinna lähedale tööle tulemist.