Leedu tööstused vintsutavad Eesti piimatootjaid

Läbirääkimised aitasid. Lepingu lõpetamist force majeure’i alusel on kogenud ka TÜ Jõgeva Põllumajandustootjate Liit. Liidu tegevjuht Raul Soodla rääkis, et praegu viib ühistu piima kahele Leedu kombinaadile, kellest üks lõpetas lepingu ära. Siiski jõuti omavahel lõpuks kokkuleppele ning leping jätkub. Üks osa tehtud muudatustest seisnes hinnas, mida alandati.

Hunt selgitas, et praegu on sanktsioonide tingimuses hindade alanemine igati oodatav. Varsti saavad tehastel aga piimavarud otsa ning tõenäoliselt siis normaliseerub ka piima hind. Lisaks tõi ta välja, et kuna paljud väiketootjad on sesoonse tootmisega, hakkab toodetav piima hulk vähenema ning seega leevendub ka turu surve. Eestis sesoonset tootmist pole.

“Tekib hingamisruum. Selles valguses peakski asju ajama,” rääkis Hunt.

Eesti talumeest väike hinnakõdi jalust ei raba. Sesoonse piimatootmise tõi välja ka TÜ Laeva Piim tegevjuht Mati Möldri, kes märkis, et Laeva Piimal on oma Leedu partneritega väga hea suhe ning kuigi piima hind on viimasel ajal alanenud, loodetakse paari-kolme kuu jooksul hinna taastumist. Praegu maksavad Leedu tööstused 280 eurot tonni eest varasema 330 asemel. Üks Leedu tehastest on hinna kukutanud aga hoopiski 180 euro peale, kuna Venemaa kehtestatud sanktsioonide tõttu kadus tööstusel suur osa turust.

“Meie tootjate tegemisi pole hinnalangus veel väga mõjutanud, kuigi hind hakkab kukkuma juba alla omahinna,” märkis Möldri, kelle hinnangul on talupidaja vintske tegelane ning paar-kolm kuud peetakse hinnapõuas vastu.

Ka Soodla märkis, et praegune hind omahinda ei kata, ent kuna paari kuu pärast peaksid tööstused eeldatavasti leidma uued turud, elavad meie ettevõtted selle aja üle. “Kui kahte kuud üle ei ela, oli juba enne midagi valesti,” lisas ta.

Mõõdukalt positiivne tulevik. Tulevikuperspektiive silmas pidades lausus Hunt, et kehvaks muutub meie piimatootjate jaoks olukord siis, kui asi peaks jääma vinduma. “Tuleviku kohta ma mingeid hüüdlauseid öelda ei taha. Mingi hetk tuleb farmeritel matemaatikat teha ning vaadata, kas on mõtet edasi pusida,” jättis ta otsad lahtiseks.

Hunt selgitas, et ennekõike saavad oma käekäiku mõjutada ettevõtted ise. Seejärel mängib suurt rolli poliitiline olukord ning selle stabiliseerumine, kolmandaks ning ajaliselt ka kõige aeganõudvamaks peab ta Euroopa Liidu võimalikke abimeetmeid. “Selget valgust tunneli lõpus küll ei näe,” jäi Hunt proosaliseks.