Puhkepäev. Kuum Umami köidab meeli

Nagu Leiva, nii ka Umami juurde kuulub suur aed, sedapuhku koos õunapuudega. Ei mingeid terrasse, teeradasid ega päevavarje, lauad on tõstetud lihtsalt puude alla. Just nagu linnavanaema juubelil, ainult ühe pika laua asemel on palju väikesi. Mustamäe-Õismäe vaheline liiklussõlm on küll viimane koht, kust sellist idülli oskaks otsida, aga seal see on, liikusmürast kõrge planguga enam-vähem kaitstud. Restoranil on ka oma parkla, tõenäoselt suurim, mis ühel Tallinna söögikohal iial olnud.

Menüü on originaalne ja uperpallitab lõbusalt. Kalamatsi meierei kitsejuust on saanud kaaslaseks pak choi ja tšillikastme, ahjus küpsetatud koha anšoovisepesto, searibi täiendavad klaasnuudlid, kimchi ja korianderi ning hummusest on saanud supp. Aga on ka tasakaalukamaid kooslusi nagu suitsuforell kartuli ja heeringamarja-hapukoorekastmega või juustukook.

Lõuna juhatasime sisse kahe äärmusega: rustikaalne kalasupp, kus kartulid olid peaaegu et tükeldamata jäetud, ja eksootiline eelroog “Kombits”, mis koosnes frititud kaheksajalast, wakame-rukolasalatist ja vasabimajoneesist. Erinevad stiilid, kuid teostuselt ühtviisi head - supp tihedalt tummine, kombits võimsa välimuse ja eriliselt krõbeda kattega. Suvel ja sealihal pole minu jaoks just kõige parem klapp, kuid pearoogadest jäi valik seekord just searibile – sellel olid nii ebaharilikud lisandid, et ei suutnud uudishimule vastu panna. Ribiliha oli pika madalal temperatuuril küpsemisega omandanud äärmiselt pehme, vaevu koos püsiva tekstuuri. Paks magus glasuur, klaasnuudlid, kimchi ning värske koriander tegid kodusest notsust tõelise eksoodi - pigem Tai või Hiina kui Eesti seaprae.

Hinnang: 28toit 9teenindus 10interjöör 9

põhiroogade hinnad: 8,40–17,90 eurot