Millist majamaterjali valida?

Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud nii, et tulekahju puhkemisel säiliks ehitise kandevõime teatud aja jooksul. Selle ettenähtud ajaga peavad saama inimesed ehitisest evakueeruda või neid saab muul viisil päästa ning seejuures on arvestatud päästemeeskondade ohutusega. Päästeameti tuleohutusjärelevalve osakonna peaspetsialisti Raido Jalase sõnul on oluline ka see, et tule ja suitsu teke ja levik oleks ehitises piiratud ning tule levimine naaberehitistele oleks samuti piiratud.

Tulekindel ehitis püsib kuni 120 minutit. Jalase sõnul esitatakse oluliste tuleohutusnõuete täitmiseks ehitistele nõuded nii korruste, ehitise suuruse (sealhulgas kõrgus ja pindala), tuletõkkesektsioonide, ehitist kasutavate inimeste arvu, evakuatsiooni, tulepüsivuse, tuletundlikkuse kui ka ehitise kasutamisviiside ning otstarvete puhul. Sõltuvalt eespool mainitud nõuetest jaotatakse ehitised tuleohutusest lähtuvalt tulekindlateks, tuldtakistavateks ning tuldkartvateks. Tulekindlad on ehitised, mis tulekahju korral püsib kuni 120 minutit ning tuldtakistav 30-60 minutit. Tuldkartvale ehitisele ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. Täpsed nõuded, millise hoone puhul on vaja millist tuleohutuse klassi, on ära toodud seadusega.

Aktsiaseltsi Matek peaprojekteerija Raivo Külaotsa sõnul algab tulekahju mõju inimesele siiski selle esimeses staadiumis, kus tegelikult põleb sisustus ja konstruktsioonile tuli veel ei mõju. Timbeco Ehituse arendusjuht Ivar Mardim lisab, et kui vaadata ka statistikat tulesurmade kohta, siis surmad on enamasti seotud lahtise tule kasutamisega, suitsetamisega diivanil või voodis või vingumürgitusega, sest ruumides paiknevad kergesti süttivad ning mürgiseid gaase eritavad vaibad, diivanid ja muu mööbel. Kui aga vaadata majanduslikku poolt ja kaitset kõrvalolevatele hoonetele või selle osadele, siis betoonist või tellistest kivihoone on oma tulepüsivusega kõige kõrgemal kohal, seejärel puitkarkasshoone ning viimaseks palkhoone.

Kuna ehitusmaterjalid on erinevate omadustega, siis ka ehituslikud lahendused tuleohutusnõuete täitmiseks on erinevad. Näiteks evakuatsiooniohutuse tagamise üks nõuetest on, et trepikoja seina pealispind peab olema mittepõlevatest materjalides. Kui trepikoja sein on ehitatud puidust, siis tuleb puidu pealispind katta mittepõleva materjaliga. Kui ehitatud aga kivist, siis ei ole vajalik pealispinda täiendavalt katta. “Tegemist on ehituslikult kahe erineva lahendusega, mis mõlemad tagavad tuleohutusnõuete täitmise,” selgitab Ivar Mardim.

Külaots lisab, et raudbetoon-kivimaja puhul peab olema tagatud piisav tulekaitse betoonis olevale terasele, mis kardab tuld ja võib tekitada avariiolukordi. Puitkarkasshoones peab olema puit kaetud piisava kaitsekihiga, palkhoonetes kasutatakse erinevaid tuleimmutusvahendeid, mis viivitavad puidu süttimist.

Tulepüsivad hooned ka puidust. Kuigi puit on põlev materjal, mida ei saa ühegi immutuse või keemilise kaitsevahendiga muuta mittepõlevaks, on puidust võimalik ehitada ka tule­püsivaid hooneid. “See eeldab läbimõeldud projekteerimist ja kõrget ehituskvaliteeti,” selgitab Jalas. Tähtsaim eeldus selleks, et puitu saaks ehituses kasutada, on piisava tuleohutuse tagamine. “Puidu põlevus on peamine põhjus, miks tuleohutusnõuded piiravad puidu kasutamist,” lisab ta. Tema sõnul tuleks kasvatada üldiselt teadlikkust puidu kasutusvõimalustest ehituses. Näiteks on tänaseks ilmunud käsiraamat “Tuleohutud puitmajad 3”, mis sisaldab teavet puitkonstruktsioonide ja -toodete tulekahjuarvutuste kohta, mis aitavad takistada süttimist ja piirata tulekahju tagajärgi.

Külaots lisab, et fakt, et puumaja on väga tuleohtlik, on iganenud väide, kus ehituslahendusi ja materjale ei oldud niivõrd kaugele arendatud ja sellest ka eksiarvamus, et tänapäeva puithoone on väga tuleohtlik. “Kui puitkarkasshoone on vastavalt tänapäeva normidele ja juhistele konstrueeritud, võib saavutada väga kõrgeid tuletõkkeklasse,” selgitab Külaots. Mardim julgeb lausa väita, et metall- ja betoonkonstruktsioonid võivad olla isegi pisut ohtlikumad kui puit, sest puidu kandevõime säilib pikka aega pärast süttimist ning päästjate seisukohast on puitkonstruktsioonid visuaalselt üpriski hästi hinnatavad. Betoon või teraskonstruktsioon see-eest võib kuumuse tõttu äkki ja hoiatamata järele anda ning kokku variseda.

Mardim lisab, et kui soov on kasutada ehituses puitu, siis tasub tulepüsivust nõudvates ruumides kasutada massiivsemat puitu, mille tulepüsivus ajas on kordades kõrgem kui väikese ristlõikega puidu puhul. “Puit on keskkonna- ja inimsõbralik materjal ning teadliku projekteerimise, ehitamise ning hoolsa ekspluatatsiooni puhul pole põhjust teisi konstruktsioonitüüpe puitmaja ees sugugi eelistada,” selgitab Mardim.

Tuleohutuse tagab elanik ise. Jalas rõhutab, et tulekahju korral sõltub siiski ükskõik millisest materjalist hoonete ohutus inimeludele eelkõige tulekahju avastamise kiirusest, evakuatsiooniks vajalikust ajast ja kandekonstruktsiooni tulepüsivusest. Seetõttu on ka oluline, et ehitistes oleksid tulekahju varajast avastamist võimaldavad andurid ning tule levikut tõkestavad vahendid, nagu näiteks automaatsed tulekustutussüsteemid.

Lisaks ehituslikule poolele saab ka iga elanik tagada tuleohutust. Esmalt tuleb vähendada tulekahju tekkimise võimalust. Selleks soovitab Jalas pöörata tähelepanu nii elektrisüsteemile (kas seda on viimase 10-15 aasta jooksul elektrik kontrollinud?), küttesüsteemile, mida tuleb kontrollida ning hooldada vähemalt üks kord aastas, kui ka lahtisele tulele ning ega selle lähedal pole süttimisohtlikke esemeid. Lisaks tasub igaühel paigaldada koju suitsuandur.

“Suitsuandur on kõige lihtsam ja odavam tulekahju avastamise süsteem,” lisab Külaots. Paigaldamisel soovitab Jalas täpselt järgida paigaldamisjuhist ning vähemalt kuus kontrollida, kas patareid töötavad. Patareide töötamist saab kontrollida, vajutades testnupule. Kui nupuvajutusele piiksu ei järgne, tuleb vahetada patareid. Külaots lisab, et samuti tuleb veenduda, et kõik muud süsteemid (elekter, ventilatsioon, tuleseadmed jne) oleksid oma ala asjatundjate poolt kavandatud ning neid vastavalt ettekirjutustele ka hooldatakse.

Õpi selgeks kustuti kasutamine. Tulekahju puhul aga tuleks esmajoones helistada hädaabinumbrile 112 ning alles siis haarata kodus olev tulekustuti või tuletekk. “Kui tuli on väiksemal pinnal, tasub alati ise üritada see ära kustutada, kuid asjatult ei tasu ka riskida,” selgitab Jalas.

Kui kodus kustutit veel pole, tasuks see kindlasti soetada. Soetamisel tuleks jälgida, milliste tulekahjude kustutamiseks need sobivad on. Vastav info on olemas tulekustuti etiketil. Seejuures rõhutab Jalas, et tulekustutist on abi ainult siis, kui neid osatakse kasutada.

 

Tuletõkketähised

Tulekindel (tähis TP1)Tuldtakistav (tähis TP2)Tuldkartev (tähis TP3)

 

Tuleohutuse tagamiseks pea meeles

Ehitises peavad olema suitsuandurid.Tule levikut tõkestab hästi automaatne tulekustutussüsteem.Lase üle kontrollida elektrisüsteem iga 10-15 aasta jooksul.Kord aastas tuleb kontrollida ja hooldada küttesüsteemi.Ventilatsiooni ja tuleseadmete puhul veendu, et need on kavandanud oma ala spetsialistid.Tulekahju puhul helista hädaabinumbrile 112.

 

 “Tuleohutud puitmajad 3”

Käsiraamat annab teavet tulekahjuarvutuste kohta, mis aitab takistada konstruktsioonide süttimist ja piirata tagajärgi.

 

Ehitusmaterjal mõjutab tulekindluse riski makset

Andres Konsap, ERGO kindustusdirektorKindlustusmakse arvutamisel lähtutakse paljudest erinevatest riskidest, üks neist on ka hoone ehitusmaterjal. Ehitusmaterjal mõjutab eeskätt tulekindluse riski makset, samas sõltub kindlustusmakse tervikuna valitud kindlustusriskidest ja kindlustuskaitse ulatusest. Seetõttu ei ole ehitusmaterjali valiku mõju kindlustusmaksele ühene, kuna komponente, millest hind kujuneb, on palju. Küll aga ei mõjuta ehitusmaterjali valik kindlustuskaitse ulatust. Hooned kindlustatakse reeglina taastamisväärtuses ehk summas, mis kulub hoone taastamisele endisel kujul pärast kahju­juhtumit.

Kindlustuskaitse andmisel lähtutakse nii ehitusmaterjalist kui ka ehitise kasutusalast

Rain Pross, If Kindlustuse kommunikatsioonijuhtKindlustusmakse võib erineda ehitise ehitusmaterjalist ja ehitise kasutusalast sõltuvalt kuni 30 korda, mõnikord harva ka enam. Kindlustuskaitse andmisel lähtume mõlemast komponendist: ehitise ehitusmaterjal ja ehitise kasutusala. Mis puudutab kahjude hüvitamist, siis kõik kahjud, mis on kindlustuslepinguga kaitse all, saavad ilusti hüvitatud. Üldise põhimõtte järgi taastatakse kahjujuhtumi eelne olukord.