Sisuliselt võiks elektripaketti valida lihtsa põhimõtte alusel – kas fikseeritud pakett või börsipakett. Keerulisemaks ei tasu tavatarbijal asja ajada, sest hinnavahed on eri pakettide võrdluses väiksed.
Alates elektrituru avanemisest 2013. aasta jaanuaris on börsi kaalutud keskmine hind olnud koos pakkujate keskmise marginaaliga 5,28 senti/kWh. Fikseeritult pakuvad elektrimüüjad sellist hinda väga harva ning mõistlikum on osta elektrit otse börsilt, sest mitmed elektrimüüjad ennustavad börsihinna stabiliseerumist.
Isegi kui suur hinnamuutus tuleb, tõstavad elektrimüüjad ka fikseeritud pakettide hinda, nagu oli näha näiteks eelmise aasta juulis. Pärast juuni hinnahüpet tõusid järgmisel kuul ka uute fikseeritud lepingute hinnad umbes 5–10 protsenti.
Turg loksub paika. “Börsi hinnakõikumised ei ole kindlasti enam nii suured kui näiteks aasta tagasi,” selgitas Elektrimüügi ASi tegevjuht Jaak Urm. “Seega prognoosin pikas perspektiivis stabiilset börsihinda mõningate kõikumistega, mis on tingitud eelkõige Eesti turuosaliste tegevusetusest (Elering, EstLink ja Eesti Energia).”
Sama usub ka 220 Energia müügijuht Vahur Kukk, kelle meelest jäävad börsihinnad madalaks ka järgmisel aastal.
Seevastu Eesti Energia börsihinda ennustama ei rutta. “Elektri börsihind on nagu ikka väga muutlik ja sõltub nii arvukatest teguritest, et selle liikumist aasta vältel on üsna keeruline ette näha,” ütles Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik. Tema sõnul on seda tõestanud ka praegune aasta, mil soe ning sademeterohke kevad ja sellest tulenenud Skandinaavias toodetud hüdroenergia suur maht, kombineerituna väiksema elektritarbimisega, on muutnud elektri börsihinnad viimastel kuudel madalaks. “Samas on viimaste prognooside kohaselt Põhjamaades ennustatud lähikuudeks vähem sademeid ning see, käsikäes suvekuudele plaanitud tootmisjaamade ning ülekandetrasside hooldusperioodidega, võib omakorda börsihinda jälle tõsta,” rääkis Vennik. Just seepärast eelistab valdav osa nende klientidest Venniku sõnul jätkuvalt oma hinna kas täielikult või osaliselt fikseerida, et kindlustada end börsiriski vastu.
Riigifirma konkurenti juhtiv Jaak Urm aga väidab, et börsirisk on fikseeritud paketi hinda juba sisse kirjutatud. “Fikseeritud elektripaketi hind kliendile on olnud alates elektrituru avanemisest keskmiselt 5,9 senti kWh eest. See tähendab, et klient maksab kõrgemat hinda, maandades sellega börsilt tulenevad elektrihinna kõikumise riskid,” selgitas Urm.
Pakettide vahed väikesed. Praegu on kalleima ja odavaima börsipaketi vahe vaid ligi 2,5% ja tuleneb marginaali suurusest. Vahe ei pruugi isegi nii suur olla, sest hinnale lisanduv marginaal sõltub personaalsest tarbimisest. 2,5protsendine hinnavahe tähendab 8000 kWh aastatarbimise juures vaevalt 10eurost säästu aastas. Kuue suurima elektrimüüja 12kuuliste fikseeritud hinnaga ühetariifsete lepingute keskmine hind on aga 5,76 senti kWh kohta. See on 19 kuu börsipakettide keskmisest üle 9 protsendi kallim. Selline hinnavahe tähendab 8000 kWh aastatarbimise juures juba ligi 40eurost säästu aastas ning võiks motiveerida tarbijat paketti vahetama.
Kahetariifsete fikseeritud pakettide puhul on vahed börsipakettidega veidi väiksemad – öötariifi puhul 3,7 protsenti ja päevatariifi puhul 4,1 protsenti. Sääst aastas oleks sel juhul 8000 kWh tarbimise juures mõnikümmend eurot. Erinevalt ühetariifsetest pakettidest võib turult leida ka börsi keskmisest soodsamat kahetariifset fikseeritud paketti. Mitmekümneeurone sääst nõuab internetis paketi vahetuse näol vaid paar tundi ja mida suurem on tarbimine, seda rohkem tasub paketi vahetust kaaluda.
Tasub teada
Kuidas kujuneb elektri börsihind
Elektri börsihinda saab arvutada kahel viisil: aritmeetiline keskmine ning kaalutud keskmine. Hinna erinevus on minimaalne, kuid reeglina on aritmeetiline keskmine olnud kuupõhise arvestiga tarbijate jaoks kaalutud keskmisest soodsam – nii on olnud igal kuul alates elektrituru avanemisest. Praegu kahjuks ükski elektrimüüja enam aritmeetilise kuu keskmise järgi arvutatud börsihinda ei paku. Varem pakkus uutele lepingutele aritmeetilist kuu keskmist hinda Elektrum Eesti.Elektri börsihinnale lisandub arves müügimarginaal, mille osakaal elektri hinnast on keskmiselt umbes 5 protsenti. Fikseeritud hind on aga mitmel kuul olnud üle 30 protsendi kallim kui börsihind. See tähendab, et nendel kuudel teenivad elektrimüüjad fikseeritud pakettide pealt väga korralikke kasumeid.Üldteenuse puhul on börsihinnale lisanduv marginaal väga kõrge. Levinuima Eesti Energia üldteenuse marginaal on näiteks 0,79 senti kWh kohta. Üldteenust kasutavad kliendid pole endale pärast turu avanemist lepingut teinud ning karistus on iga kuu üle 10 protsendi kallim elektrihind.
Pane tähele
Elektripaketti tasub vahetada vastavalt aastaajale
Üldteenust kasutaval kliendil tasub leping sõlmida, sest põhimõtteliselt on enamik üldteenuse pakette igal kuul lepingulistest börsipakettidest 10 protsenti kallimad, olenemata sellest, kuidas elektribörs käitub. See tuleneb just müügimarginaali erinevusest.Fikseeritud paketi valinu peaks kehtivat lepingut lugema ning uurima, kui suur on kWh hind ja kui palju see börsi keskmisest erineb. Mõne fikseeritud paketi hind võib börsi keskmisest olla lausa 15–20 protsenti kõrgem. Sellisel juhul on elektrimüüja sisuliselt kliendi laiskust või teadmatust ära kasutanud ning läinud kasumijahile.Börsipaketi valinu võib rahul olla, sest suure tõenäosusega oleks fikseeritud paketi valimine pikemas perspektiivis kallimaks osutunud.Samas tuleks kliendil jälgida erinevate elektrimüüjate pakkumisi, sest nii ühe- kui ka kahetariifsete fikseeritud pakettide puhul tuleb aeg-ajalt turule ka börsi keskmisest soodsamaid pakkumisi. Eriti tasub fikseeritud hinnaga pakkumisi jälgida sügisel, mil on saabumas külmemad ilmad. Külmade ilmadega on börsihinnad reeglina ka kõrgemad.Hea taktika olekski leida talveks soodsa hinnaga fikseeritud pakett, et kevadise sula ajaks see uuesti börsipaketi vastu vahetada.Kui inimesel on tunnipõhine arvesti, tasub kindlasti valida ka tunnipõhine pakett. See annab tarbijale võimaluse oma elektritarbimist vastavalt päevale või tunnile reguleerida. Tunnipõhise arvesti puudumisel kasutatakse tüüpkoormusgraafikuid. See võtab arvesse, palju elekter ühel või teisel tunnil börsil maksis ning kui suur oli nendel tundidel tarbimine. Inimkeeli – elektrimüüja arvestab hinna kujundamisel sellega, mis kellaaegedel inimesed elektrit tarbivad.