Alyona Stadnik • 27 september 2014
Jaga lugu:

Reketitetootja sundis hiinlased taganema

Oleg Uglov.
Oleg Uglov.  Foto: Andres Haabu

Nõukogude ajal Narvas lauatennisereketite tootmise tehases direktorina alustanud Oleg Uglov ei ole kunagi eesmärgiks seadnud olla kapitalist, omada tehast või saada rikkaks. Elu lihtsalt kujunes nii, et täna kuulub talle lauatennisereketeid tootev NTT OÜ ning see on viinud ta Eesti rikaste edetabelisse.

Oleg Uglov on teisipäeval ilmuvas Äripäeva rikaste topis 418. kohal. Tema vara väärtuseks hindas väljaanne 6,5 miljonit eurot.Mida arvate rikaste topist?Olen selles topis mitu korda olnud. Kas olen ka tänavu selles edetabelis? Kuidas see võimalik on?! Ei saa varjata, et kui nägin ennast selles tabelis esimest korda, oli see huvitav. Tekkis küsimus, kuidas ma sinna sattusin. Saan aru, et paljud vaatavad seda tabelit kadedusega – kui nähakse nime taga vara väärtuse numbrit, siis arvatakse, et sa istud selle raha otsas. Ei saada aru, et tegemist on tehasega, ettevõttega. Need on ju telliskivid, mitte reaalne raha. Minu meelest see rikaste edetabel pigem lõhestab ühiskonda. Inimesed loevad neid edetabeleid ja kadestavad põhjendamatult. Usun, et paljud, kes on selles tabelis, ei ole selle üle õnnelikud.

„Kui öelda, et unistasin sellest, et saada kapitalistiks või omandada tehast, siis nii see ei ole. Ma hindasin täiesti kaine mõistusega oma ressursse ja võimalusi,“ räägib Eesti üks suuremaid eksportööre Uglov ning annab märku, et tema nn varandus on tulnud tänu pühendumusele ja õigel ajal otsuste vastu võtmisel. Õigete otsuste tulemusena kuulub talle lisaks NTT OÜ-le ka Narvas asuv Fama Keskus ja NTT Tööstupark.Ostis ära itaallaste „põrsa“. 61-aastane Uglov tunnistab, et ei ole kunagi halvasti elanud, ei täna ega ka tudengipõlves. „Tudengina elasin palgapäevast palgapäevani, vahel enne palgapäeva viisin pudeleid. Aga see ei olnud ebaõnn, tookord oli see normaalne. Tuleb elada ja nautida iga päeva, mitte ennast killustada,“ märgib ta.Kui paljud noored unistavad oma esimese miljoni teenimisest, siis Uglovi sõnul ei ole tal sellist unistust kunagi olnud. „Mina hakkasin ärimeheks täiesti juhuslikult. Kuna tehase ostjatel jäi tehing katki, siis ei jäänud mul muud üle, kui viia ise asi lõpuni. Ma ei ole mõelnud, et peaks 20. eluaastaks miljoni kokku saama,“ märgib ta.Kõrvaltvaatajale võib tunduda, et talle on kõik tulnud lihtsalt ja kergelt, aga tegelikult see nii ei ole. Uglov ostis NTT itaallastelt, sest nägi, et omanikke ei huvitanud tootmise arendamine ning ühel päeval oleksid nad selle niikuinii maha müünud. Tema sõnul ostsid itaallased tehase oma sõpradelt prantslastelt nagu põrsa kotis, kuid see osutus nende jaoks kohvriks, mida on raske tassida, aga millest on kahju loobuda.Koostöö itaallastega kestis 2003. aastani. Kuigi algul pidi Uglov ostma NTT koos Rootsi partneritega, selgus viimasel hetkel, et rootslaste jaoks ei ole see tänapäevane investeering. Siis otsustaski Uglov, et ostab tehase ise ära.Euroopa turust käes neljandik. 28 aastat Eesti turul olnud NTT on viimased kümme aastat püüdnud ellu jääda. „Meie ettevõte on unikaalne mitte ainult Euroopas, vaid ka ida pool,“ tõmbab Uglov käega üle seinal oleva maakaardi. Talle kuuluva Fama keskuse neljandal korrusel, Fama Investi kontori koosolekuruumis on mitu seinakaarti: maailmakaart, Euroopa kaart, Narva kaart ja Narva Tööstuspargi kaart. „Mulle meeldib kõike seda vaadata,“ naeratab Uglov. Ta osutab Hiinale ja ütleb, et seal tehakse palju lauatennisereketeid. „Nemad on meie peamised konkurendid, nad on olnud turul aastakümneid. Ei olnud kerge vallutada neilt neljandik Euroopa turust,“ märgib Uglov.Tema sõnul käisid turu ülevõtmisega kaasas suured kaotused, pingitused ja kulud. „NTT on olnud paar korda pankroti äärel, sest Euroopa turu hõivamine hiinlastelt on väga-väga keeruline,“ võtab Uglov lühidalt kokku. „Kui küsida, kuidas me oleme 28 aastat hakkama saanud, siis on vastus: raskelt, kõik aastad on rasked olnud. Aastat, kus me oleksime ennast kergelt tundnud, ei olegi olnud.“Paljud rõhutavad Uglovi ärist rääkides, et mis tal viga, tal on Euroopas monopol, ta on ainus, kes siin kandis reketeid toodab. „Parem oleks mul kümme konkurenti Euroopas, kui üks konkurent Hiinas. Aga mul on vastupidi, mitte ühtegi konkurenti Euroopas ja 100 konkurenti Hiinas,“ kostab Uglov vastuseks.Fama viis kokku partneritega. Reketite tootmise tehas NTT asus aastaid kahel krundil: üks oli Narva kesklinnas, teine Narova ehk algusaastate omaniku krundil. Algul kavatses Uglov kesklinna krundi maha müüa, kuid järele mõeldes leidis, et seda ei ole mõtet müüa, vaid hoopis arendada. „Siis tutvusin kolme Eesti ärimehega, kellega pidasime umbes kolm kuud läbirääkimisi. Selle tulemusena sain endale head äripartnerid, kes on seda tänaseni,“ rõõmustab Uglov. Ühiseettevõtmisena kerkis Fama kaubanduskeskus, teisele krundile Narva Tööstuspark.Fama keskuse omanikuks on Fama Invest OÜ, kus olid alguses lisaks Uglovile Väino Põllumäe, Ülo Hage, Aleg Kirs, Paul-Toomas Hage, Eve Kirs, hiljem lisandus Eneli Kirs. Ärimehed on teinud koostööd 8 aastat.Kui veel mõni aeg tagasi arvas Uglov, et Narvas on kaubanduskeskustele veel ruumi, siis nüüd on olukord muutunud. „Täna ei ole mõistlik Narvas keskust avada. Vähemasti seni, kuni rahvusvaheline olukord pole rahunenud.“ Seni, kuni piir pole rohkem lahti, pole meil ka suuremat turgu. „Eesti jaoks ei ole vaja tervet Venemaa turgu, piisab ainult Peterburist, kus elab umbes 7 miljonit inimest – nemad tooksid meile kõikidele juba töö, raha ja turistid,“ rõhutab Uglov Narva soodsat asukohta.Hinnatõusu lubada ei saa. Kui rääkida Eestist üldiselt, siis Uglovi sõnul meeldib talle väga siin elada. „Eesti on hea koht mitte ainult elamiseks, vaid ka äri ajamiseks,“ märgib ta. Eesti eelised on tema hinnangul korruptsiooni puudus, stabiilsed seadused ning ettevõtte maksuvaba kasum.Kriitiline on Uglov aga monopolide suhtes. „Meil ei õnnestu kuidagi neid ohjeldada, ma ei tea, kas ei saada või ei taheta. Monopolid dikteerivad hindu ja kõik oma probleemid lahendavad nad hinnatõusuga.“ Teda hämmastab, et monopolist võib tõsta hindu 20-30%, kuid tema ei saa eksportöörina endale lubada isegi 2-3% hinnatõusu, sest tellija valib kohe Hiina tootja. „See, et riik ei suuda monopolide hinnatõusu ohjeldada, mõjub halvasti tööstussektorile. See on kõikide suurte tööstusettevõtete probleem. Tooraine ostmine Eestist on kallis, energia on kallis, mis siis, et on avatud elektriturg,“ selgitab ta. „Kui vanasti tootsime reketeid puupakust, siis täna oleme sunnitud varuosasid aina rohkem importima.“Iga aasta leiab Uglov end mõttelt, kas on üldse mõtet selle äriga tegeleda. Kui eelmisel aastal kasvas NTT käive pea 15%, siis tänavu ei lähe nii hästi. „Eelmisel aastal teenisime kasumit, kuid see aasta ei välista isegi kahjumit. See on juba kurb,“ nendib Uglov. „Ei saa ju terve elu elada püksirihma pingutades ja ellujäämise nimel kulusid kokku tõmmata.“Elab armastatud elu. Uglov keskendub kolmele ärisuunale: reketitehas, tööstuspark ja kaubanduskeskus. Oma sõnul ei ole tal plaanis uusi ärisuundi otsida, pigem keskendub sellele, mis on. „Mulle ei meeldi ennast hakkida mitme tegevuse vahel,“ märgib ta. Ilmselt on see ka üks põhjus, kuidas tema tehas on raskemad ajad üle elanud. „Oleme reketiärile pühendunud,“ selgitab ta ja lisab, et on suutnud ligi kolm aastakümmet sellel keerulisel turul vastu pidada - kuigi see ei ole olnud kerge.„Mõni aasta tagasi andsin NTT tehase juhtimise üle noorele juhile, ise olen juhatuse liige, kuid mitte direktor,“ lausus Uglov. „Ma ei hoia küüntega kinni, kui on olemas usaldusväärsed inimesed, kellele saab asjad üle anda. Seda tuleb õigel ajal teha.“Positiivset suhtumist ja optimismi saab Uglov enda sõnul loodusest. „Tuleb tegeleda armastatud asjaga, elada armastatud inimesega, teha armastatud tööd, elada armastatud linnas. Kui miski sellest ei ole armastatud või ei meeldi, siis tuleb välja vahetada. Ei ole vaja elada ennast maha salates,“ on Uglovi põhimõte. „Statistika järgi suudab äriga tegeleda 5-7% elanikkonnast, kellel on vastav iseloom. Teistel on palju lihtsam käia tööl, teha seda hästi, saada head palka ja elada. Ausalt. Ma arvan seda siiralt,“ sõnab ta.Uglovile meeldib araabia vanasõna „Milleks rikkus, kui sa ei ole lõbus?“. „Õnn ei ole rahas, olen selles 100% kindel, ja selle koguses ka mitte. Minu elumõte ei ole kunagi olnud teenida palju raha. Iseloomu poolest ei oleks ma kunagi arvanud, et hakkan ärimeheks. Sest kedagi petta, kellestki üle sõita - see ei ole minu moodi,“ sõnab ta. 

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt